Züleyxa Izmailova: Eesti majandus vajab kannapööret ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Züleyxa Izmailova
Züleyxa Izmailova Autor/allikas: Laura Nestor

Vastuolud rahva huvide ja valitsejate otsuste vahel on võtmas aina teravamaid vorme kogu maailmas. Targad riigijuhid leiavad vastused uues olukorras hakkama saamiseks Euroopa Rohelisest kokkuleppest, uue rohelise majanduse konstitutsioonist, kirjutab Züleyxa Izmailova.

Arvamusfestivali erakondade esimeeste - aga miks mitte ka esinaiste, sest pooled esindatud erakondade juhid olid naised - debati avaküsimusena palus Taavi Eilat osalistel kirjeldada oma viimase aasta saavutusi.

Loomulikult ei hoidnud koalitsiooni sinises kampsunis esindajad enesekiitmisega tagasi. Pensionireform, mis ootab kohtu otsust, ja töökate puuduse tõttu põldudel mädanenud maasikasaak pole ilmselt paljudele just positiivne saavutus, aga juhtivparteidele näikse nii olevat. Mine võta kinni. Opositsioongi polnud enda kiitmises kehvem - kui ise ei kiida, kes siis kiidab?

Aga mis need suured saavutused olid, ei mäleta enam keegi. Parlamenti mitte kuuluv Eesti 200 oli aga uhke selle üle, et pika vaeva tulemusena saadi lõpuks kontoris lambipirn vahetatud. Mina erinevalt parteijuhtidest kolleegidest kahjuks hoobelda ei saanud.

Vähem kui aasta tagasi kehtima hakanud ühekordsete plastnõude kasutamise piirangu ja prügisortimise nõuete kehtestamine Tallinna avalikel üritustel on küll väga oluline roheliste saavutus, kuid juba tehtust enam tähelepanu vajab see, mis kõik veel tegemata on.

Metsad ja kliimamuutused

Kui erakond on valitsuses või parlamendis esindamata, siis kipubki saavutuste saldo pigem negatiivne olema. Näiteks metsadega toimuv. Selle kohale tekibki sõna otseses mõttes auk. Lageraiete näol see auk lausa silmnähtavalt aina suureneb.

Kristo Elias tegi Arvamusfestivali digitarkuse arutelus asjakohase märkuse selle kohta, kuidas valimiste eel värvuvad parteid sõnades küll rohelisteks, kuid peale valimisi jätkub kõik endiselt.

Tõepoolest, valimiste ajal polnud vist ühtki parteid, mis poleks inimeste muret metsadega toimuvast kõlava loosungiga puudutanud. Nüüd aga näeme, et raied jätkuvad veelgi sõgedamas tempos suurte rahvuslaste, nende, kes justkui Eestimaast ja selle rahvast hoolima peaksid, ehk EKRE enda orkestreerimisel. On ju keskkonnaministeerium ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) EKRE tagasihoidliku ministri Rene Koka juhtida.

Euroopa Komisjoni tellitud satelliitvaatlustel põhineva teadusuuringu andmetel on Eestis metsa raiumise pindala kasvanud võrreldes aastatega 2004-2015 tervelt 85 protsenti. See kinnitab ka Eesti teadlaste paari aasta taguseid väiteid, et riigi metsastatistika andmed ei vasta tõele ja numbreid ilustatakse väiksemaks. Nii kaovadki meile harjumuspärased marja- ja seenemetsad. Aga ei valitsuses ega parlamendis ei paista kedagi, kes seda takistada püüaks.

Rahandusminister Martin Helme ei tunnista avalikult kliimamuutuse olemust. Majanduspoliitika seosed kliima- ja keskkonnamuutustega on olulisim hoob, millega riigikogu ja valitsus meie laste tulevikku kindlustada või hukutada suudab.

Kliimamuutused pole enam ammu küsimärgi all. Selleks, et üritada ära hoida kõige hullemat stsenaariumit, peame kuulama teadlasi ja valdkonna eksperte ning investeerima kõik vahendid uuel kapitalil põhineva rohelise majanduse loomiseks. See eeldab, et valitsus lõpetaks sadade miljonite eurode uputamise kahjumlikesse, fossiilkütustest sõltuvatesse projektidesse.

Kui aga valitsusparteid majandusargumentidele ja teaduslikele faktidele sama nürilt vastu raiuvad, lubades puiduärikatel mugavalt viimased metsatukad eurooplaste ahjudes põletada ja põlevkivitöösturitel riigi rahakoti küljes rippuda, ei jõua vajalik rohepööre Eestisse veel niipea.

Rahandusministri esinemine Arvamusfestivalil kinnitas, et riigitüüri juures olevad poliitikud ei suuda kiiresti muutuva maailma ja majandusoludega sammu pidada ning hoiavad kümne küünega kinni aegunud kujutelmast, mida nafta eest saadava "kerge" raha ajastu nende peades kinnistas.

Praegu oleme seevastu hoopis olukorras, kus ainuüksi paigal seismiseks peame kogu aeg jooksma.

On aeg astuda iseseisvumise teel järgmine samm suveräänse ja endaga hästi hakkama saava riigi suunas. Kus mürgivabalt kasvatatud toit on iga inimese laual, kus elektritootmine on kohalik ja puhas ning kus on koht ka vanadele metsadele kogu oma mitmekesises hiilguses.

Pühapäeval toimunud metsameeleavaldus tähistab meie tajumaailma muutumise järgmist verstaposti, kust peame sõltumata madala lisandväärtusega puidutööstuse lobitööst ja lauskampaaniatest jõudma oma kogukonna metsade kaitsel järgmisele tasemele.

Kohalikel omavalitsustel on oma inimeste metsade kaitsmisel suur roll. Järgmisel aastal on ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Poliitikud on stardipakkudel ja ootavad, millal saab jälle kõlavate lubaduste ja suurte plakatite saatel meie metsade ja teiste looduslike koosluste üle otsustama hakata.

Uue majanduse alus

Postimehe juhtkiri, mis on metsatööstuse mõjutustöö kvintessents, nagu ka sama kontserni raadios päevast päeva kõlav Ants Eriku üleskutse oma mets maha müüa (kuigi alustab ju reklaam vastupidisest väitest), on väikesed meenutused sellest, milliseid vahendeid võib panna (suur) raha inimesi enda tegevuseks valima.

Samu meetodeid näeme rohelistena nii põlevkivi, Rail Balticu kui ka tuumajaama arendajate suunalt. Kodanikuühiskonnal, kuid samuti igal kodanikul, on võimalik neid meetodeid läbi näha ja faktide ning koostöö abil, küll kahjuks veel mingit tasu või kiitust saamata, avaldada piisavalt palju survet rumalate ja lühinägelike otsuste peatamiseks.

Tartu tselluloositehase - aga ka näiteks Väimela suurtööstuse - plaanide puhul ühendasid inimesed oma jõu, et koos oma koduümbruse saastamisele ja aegunud majandamisvõtetele pidurit tõmmata. Oma õiguste kaitseks on kohtu poole pöördunud nii kliimanoored kui ka Ihaste elanikud, kelle kodumetsa raadamise otsusele Tartu linnavõim alla kirjutas.

Vastuolud rahva huvide ja valitsejate otsuste vahel on võtmas aina teravamaid vorme kogu maailmas. Targad riigijuhid leiavad vastused uues olukorras hakkama saamiseks Euroopa Rohelisest kokkuleppest, uue rohelise majanduse konstitutsioonist.

Olen sama meelt Marek Strandbergiga, kes on öelnud, et metsa ja loodust ning lõpuks ka inimkonda ei päästa see, kui püüda ahnetele inimestele rääkida sellest, kui oluline on ökosüsteem. On ainult üks tee, mis iseenesest ei ole ju keeruline. Keemiline reaktsioon C + O2 = CO2 + energia ei tohi omada juba lähitulevikus märkimisväärset rahalist ja majanduslikku tähendust.

Aga mis saab ahnetest? Ahned tuleb juhatada uute keemiliste ja elektrokeemiliste reaktsioonide juurde. Süsinikuvabade reaktsioonide juurde. See on rohelise revolutsiooni ehk uue majanduse tegelik alus.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: