Kuidas saada raudtee juurest Annelinna ja Ihastesse nii, et ei peaks läbi kesklinna sõitma – see küsimus on Tartu liiklusplaneerijaid vaevanud juba aastakümneid. Lahendus koitis uue aastatuhande algul, mil Riia tänava juurest üle Ropka tööstusrajooni Emajõeni kulgev raudteeharu soiku hakkas jääma. Üldplaneeringusse joonistati plaan, et kui sadamaraudteed enam ei kasutata, tuleb selle asemele lai tänav. Ja sinna, kus uus tee Emajõeni jõuab, ehitatakse Ropka-Ihaste sild.

Plaan oli ilus kuni läinud aastani. Keskkonnakaitsja Marju Silveti kaebuse peale teatas Tartu ringkonnakohus, et linna üldplaneeringu Ropka silda puudutav osa on tühine. ''Silla ja tee rajamise korral ei ole välistatud oluliste negatiivsete mõjude avaldumine loodusalale ja selle kaitseeesmärgiks olevatele elupaikadele ning liikidele,'' seisis kohtulahendis.

Muresid oli palju, neist kõige tõsisem see, et sild läbinuks Natura 2000 looduskaitseala. Sinna saab ehitada ainult Euroopa Liidu eriloaga. Tartu linn oma plaanist siiski ei loobunud, vaid tellis silla võimalike keskkonnamõjude hindamiseks uuringu. Kuid uuringu tulemus oli veel selgem. Emaputk, rohunepp, rukkirääk – kõigi nende elu võib uus sild ära rikkuda.

Uuringu koostanud Alkranel OÜ peamine soovitus oli, et kui tõesti on vaja Ropka ja Ihaste vahelist ühendusteed, siis kõige mõistlikum on see rajada kahekümne meetri sügavusele tunnelisse. Tartu abilinnapea Reno Laidre tunnistab, et tunnelit linn Emajõe alt läbi kaevama ei hakka.

"Keskkonnamõju leevendamiseks tehtavad tegevused on võimaliku kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt kulukad ja suured."

Tartu linnainsener Mati Raamat aastatepikkust plaani siiski maha ei kriipsuta. "Minu silma läbi on võrreldav objekt rajatud väga lähedale. See on Ihaste sild. Põhimõtteliselt võiks nüüd teha inventuuri, uurida, kuidas see siis mõjutanud on seda arvukust, liigirikkust ja nii edasi."

2015. aastal valminud Ihaste sild läheb täpselt kahe Natura looduskaitseala vahelt läbi. Siiski jätab ka Reno Laidre võimalustele ukse lahti.

"See liikluse kavandamine ja ühenduste loomine ongi selline hästi pikk protsess. Ja ma ei välista üldse seda, et 20 või 60 aasta pärast on olemas kas siis tehnoloogilised lahendused või kadunud need piirangud, mille tõttu seda ühenduskoridori on väga keeruline kavandada," ütles Laidre.

Mida teha sadamaraudteega?

Kuna pole kindel, et emaputk ja rukkirääk jõe äärest ka 60 aasta pärast ära kolivad, tuleb linnal läbi mõelda plaan B. Ehk kuidas suunata liiklust juhul, kui Ropka silda rajada ei saa?

Esimene küsimus on, mida teha sadamaraudtee koridoriga. Rööpaid seal enam ei ole, need korjas riigifirma Eesti Raudtee läinud aastal kokku. Kas mahajäänud raudteetammile ehitada ainult kergliiklustee või ikkagi tänav, sellele veel keegi vastanud pole. Reno Laidre sõnul seisavad need valikud alles ees. Mati Raamat ütles, et parem on liiklus koguda sadamaraudtee koridori, kui et lasta sel ümbruskonna väiksematele tänavatele laiali jaotuda.

Aga mis saab edasi, kui liiklus sadamaraudteed pidi Turu tänavale jõuab, ehk kuidas sealt edasi üle jõe Annelinna ja Ihastesse sõita? Mõnes mõttes on ju vastus lihtne. Kui pöörad vasakule, sõidad Sõpruse sillani, kui pöörad paremale saad Ihaste sillale. Ja mõlemad viivad su lõpuks üle jõe. Mati Raamat selgitab, et takistus võib tekkida sadamaraudtee ja Turu tänava ristmikule.

"Seal saavad kaks liiklusvoogu kokku. Seal tekibki see ristmiku ooteaeg. Selles mõttes tekivad ikkagi ümbersõidud võrreldes sellega, kui sa saaksid liikuda otse üle jõe. Ja kui mõelda, ega Turu tänavalt Sõpruse sillale väga otse ei saa. Sa pead sealt Turu tänavalt maha keerama, need "liblikad" tegema ja siis saad alles silla peale. See kõik on lisakulu."

800 meetrit Karlova tunnelit

Inseneribüroo Stratum analüüsis läinud aastal Tartu linna magistraale ja tõdes samuti, et kui Ropka sild tegemata jääb, tuleks Sõpruse silla marsruuti kuidagi parandada. "Parimaks lahenduseks oleks Sõpruse silla pikendus läbi Karlova linnaosa tunneli kaudu sadamaraudtee koridorini," tõdesid insenerid.

OÜ Alkraneli jaanuariks koostatud keskkonnamõjude hinnang andis tunnelimõttele hoogu juurde. Ettevõte märgib, et Annelinnast üle Sõpruse silla tulevad autod koormavad praegu väikseid Karlova tänavaid. "Karlova-siseste tänavate liiklussageduse vähendamine aitab kaasa nii liiklusest tingitud müra- kui õhusaaste vähenemisele, kui ka liiklusohutuse suurendamisele," seisab uuringus.

Mati Raamat ütles seepeale, et iga uus asi on hästi unustatud vana.

"See tunneli idee oli ka kunagi varem. Kui äkki avastati, et Sõpruse sild maandub Karlovas, siis seda on nimetatud."

Raamat tõdes, et nüüd, kui tunnelimõte uuesti üles tõsteti, on selle üle üksjagu nalja tehtud. Tunnel on väga kallis, selle ehitamine on keeruline, kuid liikluslahendusena saavutataks see, mis vaja – kiire tee üle Emajõe.

"Noh, seda ei ole me läbi mõelnud tegelikult. Tehniliselt on see võimalik lahendada, aga kas selle peale minna – noh, keeruline öelda," ütles Raamat.

"Ma julgen öelda, et tegu on väga lennuka mõttega, mille reaalsuseks saamiseni on väga pikk maa minna. Kui me vaatame, kui palju Tartu linnal on endal rahalisi vahendeid kasutada investeeringuteks, milliseid välisinvesteeringuid me üldse kaasata saame või kui suur oleks see võimalik kasu, siis tegelikult see proportsioon ei ole teps mitte sellise julge idee teostamise kasuks."

Ligi 800 meetri pikkuna tunnel kulgeks vanade puumajade alt. OÜ Alkranel tõdes, et vanad hooned on vibratsioonile tundlikud ja tunneli rajamine võib neid kõvasti kahjustada. Samas jälle lohutatakse, et kui tunnel kaevata piisavalt sügavalt, ei tohiks hullu olla.

Aga võib-olla võtame hoopis uue suuna

Reno Laidre viskas üles hoopis teistsuguse mõtte. Ta rääkis, et üldplaneeringu koostamisel tuleb lahendada palju keerulisemad ja laiemad dilemmad, kui mõni üksik sild, tunnel või tänav.

"Liiga ennatlik ja rutakas oleks täna väita, et me ilmtingimata soovime ja tahame tulevikus näha Tartut sellisena, kus meil on soov kohaneda kasvava liiklusega just niimoodi, et me tõesti ehitame hoogsalt sildu ja tänavaid juurde."

Laidre sõnul on võimalik ka see, et linn liiklusvoogude kasvamiseks uusi võimalusi ei loo.

"Vaid pigem otsime alternatiivseid võimalusi, tegeleme põhjustega, mille tõttu inimesed on sunnitud autoga liiga palju sõitma ja leevendame neid. Ja loome ka võimalusi ohutuks ja võimalikult sirgjooneliseks jalgsi ja jalgrattaga liiklemiseks."

Tegelikult märgitakse ka OÜ Alkraneli uuringus, et uued teed ja tänavad toodavad uut liiklust. "Paranenud liiklusolukorrad tänavatel kutsuvad autodega liiklema ka neid inimesi, kes varem autoga sõitmist liiklusseisakute tõttu vältisid," täheldas ettevõte. Alkraneli hinnangul võib see olla ka üheks seletuseks, miks Ihaste silla liiklussagedus oli juba 2017. aastal suurem, kui silla rajamise aegu 2030. aastaks prognoositud liiklussagedus.

Linnainsener Mati Raamat ütles, et paremad liikluslahendused meelitavadki autosid juurde sealt, kus liiklus on ebamugav. Aga see ei tähenda, et need liikluslahendused kohe mõttetuks muutuvad. Ta tõi näite Sõpruse silla Annelinna-poolsest otsast. Sealne ringristmik oli alalõpmata umbes, kuni Sõpruse sillalt Kalda teele lisarada ehitati.

"Tekitasime ühe raja juurde ja kadusid igaõhtused ja igahommikused tipptunni ummikud."

Mati Raamat märkis, et mida lihtsamad on inimeste igapäevased liikumistrajektoorid, seda lihtsam on ka nende elu.

"See eesmärk võiks olla ikka niisugune, et linn toetab oma inimesi nende igapäevastes tegemistes, mitte ei takista."

Tartu linna üldplaneeringu arutelud jätkuvad paralleelselt nii linnavalitsuses kui linnavolikogu komisjonides. Reno Laidre kordas mitu korda üle, et mitte ühelgi tasandil pole veel mitte midagi kokku lepitud.