Uued rattaringluse parklad on kavandatud näiteks Karlovasse, Ihastesse, Maarjamõisasse ja Tammelinna, aga Ilmatsallu ja Märjale ning Tartu valla territooriumil Kõrvekülla ning Kaupmehe tänavale. Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütleb, et rattaringluse esimene aasta paistis silma suure kasutajate arvu poolest ning uute parklatega loodetakse rattaringlust inimestele veelgi kättesaadavamaks teha:

"Sellised linna lähialadelt inimestele uudsete linnatulemisvõimaluste pakkumised on kindlasti meie jaoks olulised ja aitavad sellist valglinnastumise negatiivset mõju ka vältida ja loomulikult ka see, mis toimub siin traditsioonilise linna piires on meie jaoks oluline."

Esimene negatiivne vastukaja rattaparklate lisamisele on tulnud aga juba Tõrvandi ja Ülenurme elanike poolt, kes küsivad, miks linn rattaringlust Kambja valla aladele ei laienda, kus huvilisi, kes väidetavalt auto asemel rattaga tööle liiguks, on omajagu? Tamm vastab: "Meie strateegiline vaade on selline, et parklad, mis nüüd rajatakse Tartu linna piirest, kohaliku omavalitsuse piirest väljapoole, et nendes osades on just kohaliku omavalitsuse ülesanne ka neid parklaid rajada ja seda koostööd koordineerida. Tartu vald on selles osas olnud nii öelda väga konkreetne ja tubli ja toimekas, et teised omavalitsused veel natukene mõtlevad. Võiks kodanikud oma huvist teada anda Kambja vallavalitsusele."

Lisaks parklate juurde loomisele on Tamme sõnul eesmärgiks ka ringluses olevate rataste arvu kasvatamine. Kui palju täpselt uusi rattaid juurde tuleb, seda Tamm aga praegu lubada ei oska: "Tänasel hetkel on selge, et kui Tartu valla alale tulevad uued parklad, et siis sellega seoses tulevad ka mõningad uued rattad. Samuti on meil linna poole pealt praegu siin mõtted just sügisesse suunatud, et leida täiendavaid vahendeid rataste juurde hankimiseks."

Eelmisel aastal kulus rattaringluse töös hoidmisele ja rataste hooldusele ligikaudselt 700 000 eurot. Tamm ütleb, et umbes kuu aja pärast võiksid tänavatele tagasi tulla ka elektrirattad, mis praegu talvepuhkusel. Kui jaanuarile ja detsembrikuule tagasi vaadata siis temperatuuri poolest oleksid võinud ka elektrirattad ringlusesse jääda, aga talverehvide puudumise tõttu oli Tamme sõnul siiski mõistlikum need kevadet ootama panna: "Et me märkasime, et kui olid sellised vahelduvad, kerged miinuskraadid ja päevasel ajal pluss kraadid siis tekkis ka sellist libedust, mille puhul ikkagi kippusid meil elektrirataste pedaalid kõveraks minema. See ikkagi näitab seda, et kuna meil elektriratastel ei ole talverehve all, et siis ka selline vahelduv temperatuur, et ka selline tekitab ikkagi ohtlike olukordi ja ilma talverehvideta on ikkagi natukene riskantne rattaid väljas hoida. Kindlasti me järgmiseks talveperioodiks mõtlema ka nende teemade peale ja äkki on vajalik siis ka mingi osa elektriratastest näiteks talverehvidega varustada."