Riia meelitab tallinlasi välireklaamiga, Tallinn panustab sotsiaalmeediale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riiga meelitav reklaam Tallinna kesklinnas
Riiga meelitav reklaam Tallinna kesklinnas Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Läti pealinn on asunud end tallinlastele välireklaamikampaaniaga turundama, Leedu asub aga osaliselt oma riigi külaliste majutuskulusid kompenseerima. Eesti pole oma turismikampaaniaid veel käima lükanud, Tallinn piirdub lõunanaabrite juures aga sotsiaalmeediakampaaniaga.

Tallinna tänavatele on ilmunud suured värvilised välireklaamiplakatid, mis kuulutavad: "Riia ilma Sinuta ei ole Riia". Lisaks Tallinna tänavatele on samasugused plakatid väljas ka Leedu linnades.

Läti pealinn alustas turismikampaaniaga 8. juunil, et turgutada koroonakriisist enim räsida saanud sektorit.

Riia turismiarenduskeskuse juhatuse liige Eva Juhnevica on öelnud Läti rahvusringhäälingule, et eesmärk on meelitada linna külastama vähemalt 80 protsenti mullusest Eesti ja Leedu turistide külastatavusest.

Möödunud suvel juunist augustini külastas Riiat 33 000 Eestist ja 30 000 Leedust pärit turisti. Eesti ja Leedu turistid moodustasid 13 protsenti kogu Riia külastatavusest.

Tallinn kasutab blogijaid ja suunamudijaid

Ka Tallinn näeb oma sihtturgudena sel suvel peamiselt Lätit-Leedut ja Soomet.

Tallinna ettevõtlusameti all asuva turismiosakonna juhataja Evelin Tsirk ütles ERR-ile, et Läti ja Leedu kampaania algas 1. juunist, kuid Tallinna taktika on erinev: välireklaami teha pole plaanis, selle asemel panustatakse reklaamimisele Facebookis ja Instagramis ning korraldatakse pressireise reisiajakirjanikele, blogijatele ja suunamudijatele, kelle postituste abil laiemate massideni jõuda.

"Me ei ole aastaid mingeid otseseid reklaamikampaaniaid teinud, välja arvatud sotsiaalmeedia. Proovime siia saada erienvaid blogijaid, suunamudijaid-mõjutajaid, instragammereid, reisiajakirjanikke, nemad kõnelevad oma pilgu läbi vaatajaskonnaga. Meie aitame programmi kokku panna, näitame kõige põnevamaid kohti – leiame, et nii jõuab parema tulemuseni," põhjendas Tsirk.

Tsirk lisas, et ilma koroonakriisita poleks Tallinn end suvel üldse Läti-Leedu elanikkonnale turundama hakatud - varem on turismiturunduse rõhk olnud just madalperioodiks külaliste meelitamisel, sest kõrghooajal on külastajaid niigi. Eriolukord aga sundis oma tegevusi ja plaane ümber vaatama.

"Sel aastal on kõik täitsa teistmoodi, tuleb ka suve äärmiselt hoogsalt ergutada," tõdes Tsirk.

Nõnda käivitas Tallinn sotsiaalmeediakampaania ka siseturismi ergutamiseks, ettevalmistamisel on lõunanaabritele suunatuga analoogne kampaania Soome turul.

Tallinna eelarve selle suve kampaaniategevusteks on 20 000 eurot.

Tsirk ei taha turunduse mõjul oodatavaid külastajanumbreid välja käia.

"Mõõdikud on ja ei ole. Kogu aeg teeme ja mõõdame ja prognoosime, aga olukord muutub iga päevaga. Ei tahaks väljapoole küll midagi anda," põhjendas ta. "Soome on ju kogu aeg läbi aastate olnud Tallinna jaoks suuremaid sihtturgusid. Kõik suured ootused-lootused on nüüd Soome peal edasi. Sellest hakkabki nüüd väga palju olenema, kas soomlased hakkavad siiapoole tulema või mitte. Läti-Leedu peal on teine suur ootus, aga mitte sedavõrd suur, sest võrreldes soomlastega on nad olnud oluliselt väiksem sihtturg."

Lisaks on Tallinn äraootaval seisukohal sakslaste suhtes.

"Piirid on lahti, aga selle kuu sees sakslasi ilmselt väga veel oodata ei ole. Juulist vast," ütles Tsirk. "Kõik oleneb, kuidas lennuliinid hakkavad avanema ja milline inimeste valmisolek reisida on. Siin on roll ka Saksa reisikorraldajatel, kes panevad kogu Baltikumi ringreisi kokku. Niipea kui neil tekib valmisolek, alustame taas koostööd."

Kruiisituriste ei pruugigi tulla

Kruiisiturism on Tallinna jaoks tänavu ilmselt täielikult ära langenud. Augusti-septembri kruiisid on osalselt veel küsimärgiga, kuid juuli lõpuni ükski ristlusreisija meie munakividele oma jalga ei tõsta.

"Enamik kruiisilaevade külastusi on tühistatud ka juba juulis ja üsna mitmeid augustis, septembris ja oktoobris. Osad kruiisifirmad on meile juba teada andnud, et nende laevad sel hooajal Läänemerele ei tule. Tühistamisi saame jätkuvalt iganädalaselt," kommenteeris Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro.

"Kuna Euroopa riigid avavad vaikselt piire, siis on jäänud väga väike lootus, et suve lõpu poole mõni Euroopa kruiisifirma Euroopast pärit reisijatele siiski kruiise korraldab. Kas need muidugi Tallinnasse jõuavad, on teine küsimus. Vaatame eelkõige Saksamaa kruiisifirmade ja turistide poole. Kindel on see, et laevafirmad ei soovi hoida oma laevasid tühjalt kaide ääres, vaid pigem loodavad nõudluse ja äri taastumisele," lisas Arro. "Kardetavasti on kruiisireisid puhkusetoodetest ühed viimased, mis globaalses turismiäris taastuvad ja koroonakriisi eelsele ajale tagasi jõudmine võtab mitmeid aastaid."

Arro sõnul on kruiisifirmades ettevalmistamisel senisest rangemad tervise- ja ohutusnõuded laevadel, mis puudutab reisijate arvu, tervisetõendeid, kraadimist, desinfitseerimist, distantsi hoidmist ja toitlustust. Sama töö on käsil ka Euroopa sadamates, et valmistuda piiride järk-järguliseks avamiseks.

Eesti siseturismiga piirduda ei saa

Evelin Tsirgi sõnul panustavad suurriigid tänavu puhtalt siseturismile, kuid Eesti-sugune väikeriik ainult selle najal hakkama ei saa. Siiski on siseturismi ergutamiseks valminud Tallinnal eestikeelne turismikaart, kuhu on kantud 74 vaatamisväärsust koos transpordiskeemiga.

Tsirk ütles, et pisut on pealinnas liikumist juba märgata, lisaks lätlastele-leedukatele ka hollandlasi ja itaallasi. Kui itaallaste puhul jääb nende transpordiviis teadmata, siis Amsterdami vahet taasavatud lennuliinist on juba kasu olnud. Aastad pole aga vennad.

"Kui vaatame kasvõi turismiinfokeskuse külastajate numbreid ja võrdleme eelmise aasta sama perioodiga, siis on langus ikka 10-15-kordne," nentis Tsirk.

Küll aga on kasvanud turismiinfokeskusele esitatavate päringute hulk ja visittallinn.ee kodulehe külastatavus. Potentsiaalsed välisturistid huvituvad, kas ja mis Tallinnas avatud, kas meil on turvaline ning ega tulles karantiinis olema ei pea. Millistest välisriikidest on pärit päringud ja lehekülastused, Tsirk öelda ei oska, kuid enim külastatakse nende ingliskeelset lehte.

Leedu hakkab majutust kompenseerima

Leedu turismiarenduskeskus on aga nõuks võtnud hakata sihtturgudelt saabuvate turistide majutust osaliselt kompenseerima. Kampaania käivitub sügisest.

"Lühiajalised pakkumised osta Leedus majutusteenust osalise kompensatsiooniga lansseeritakse välismaistel sihtturgudel. Iga kolmas ööbimine Leedu majutusasutustes kompenseeritakse riigi poolt. Valitsus plaanib kulutada 650 000 eurot ja kompenseerida üle 10 000 veedetud öö. Me eeldame, et see lahendus toob Leedu majandusse seitse miljonit eurot. Kampaania on planeeritud sügiseks, aga kui see turundusviis osutub edukaks, kaalume ka selle edasist kasutamist. Lahenduse tehnilised tingimused ja on alles väljatöötamisel, me alles otsustame, kuidas seda ideed lahendada, seetõttu on kliendile kohaldatav lahendus veel lahtine," selgitas Leedu turismiarenduskeskuse direktor Dalius Morkvenas ERR-ile.

Sihtturud, kust pärit turistidele majutussoodustus rakendub, pole veel teada. Seega ei pruugi Eestit soodusnimekirja jõudagi.

"Sihtturud sõltuvad epidemioloogilisest olukorrast. Kuna kampaania on plaanitud sügisesse, on raske prognoosida, milline riik on sihtturgude nimekirjas," põhjendas Morkvenas.

Eesti alustab kampaaniaga juulist

Eestile turismiturundust korraldav EAS alustab kampaaniatega alles juulikuust. Sihtturgudeks on valitud Soome ja Läti.

"Soome turule suunatud digi-, sotsialameedia- ja telekampaanias kutsume häid sõpru soomlasi "Tervetuloa!" sõnumiga taas Eestit avastama. Läti turule suunatud kampaania on samuti soe ja kutsuv," kommenteeris EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik oma kirjalikus vastuses.

Erinevaid kampaaniaid on plaanitud aasta lõpuni.

"EAS-i turismiarenduskeskuse tegevused turismi sihtturgudel ehk välisturistidele suunatult ei peatunud piiride sulgemisel, vaid kolisid veelgi enam digi- ja sotsiaalmeediasse. Sel ajal, kui piirid olid kinni, ei jätnud me oma potentsiaalseid külalisi tegevuseta, vaid hoidsime Eesti külastamise isu üleval erikeeleliste mängudega. Lisaks oleme äriürituste puududes virtuaalselt töötanud B2B sektoriga," lisas Lepik.

Ka EAS ei taha oodatavaid turistide hulki välja käia.

"Eesmärgid turistide arvule on hetkel jälgimise all, kuivõrd iga päev olukord muutub. Oleme ka juba ümber vaatamas pikemat perspektiivi nüüd, uues olukorras," põhjendas Lepik.

Kui möödunud aasta suvel oli siseturistide ööbimiste osakaal majutusettevõtetes veedetud öödest 37 protsenti, siis praeguse info põhjal eeldab EAS siseturismi osakaalu kasvu 50 protsendini.

"Praegune info tähendab olemasolevat infot selle kohta, millal ja millistest välisriikidest võib Eestisse reisida. Meie hiljuti tehtud uuring näitab, et inimeste valmidus siseturismiks on võrreldav eelmiste suvedega, lisaaktiivsust loodame praegusest siseturismi kampaaniast," ütles Lepik.

Sellist otsetoetamist nagu Leedu oma majutuse kompenseerimisega plaanib, EAS-il kavas ei ole.

"Üleriiklikult eeldaks see kokkulepet ja eelarve eraldamist valitsuse tasandil. Praegu pole riiklikke rahalisi meetmeid teenuste tarbimise elavdamiseks ette nähtud. Turismiarenduskeskus on teinud tavaliselt välisturgudel imagokampaaniaid, müügikampaaniaid teevad sihtkohad kas eraldi või meiega koostöös. Samuti teevad eri kampaaniaid ettevõtted, et klientidele taas silma jääda," ütles Lepik.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: