Tallinn kulutab investeeringutele järgmise nelja aastaga pea 600 miljonit

{{1606969920000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Hommik Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna järgmise nelja aasta eelarvestrateegias on mitu objekti, mis on ootele pandud eelkõige raha puudumise pärast. Opositsiooni hinnangul oleks vaja aga investeerida rohkem haridusasutustesse, rattateedesse ja vähendada linnavalitsuse halduskulusid.

Linnavalitsuse poolt eelmisel nädalal heaks kiidetud ja volikogule saadetud eelarvestrateegias aastateks 2021–2024 leiab investeeringute hulgast mitu projekti, millest on kõneldud juba aastaid. Mitmel juhul aga jõutakse järgmistel aastatel aga alles projekteerimiseni.

Tallinn plaanib järgmisel aastal investeeringutesse matta 165 miljonit eurot (tänavu 149 miljonit), millest linnaeelarvest tuleb 85 miljonit. Investeeringute elluviimiseks kavatsetakse laenata 70 miljonit. Järgmine aasta saabki investeerimise poolest olema järgneva nelja aasta kõige heldem: 2022 kuni 2024 on investeeringuteks planeeritud aastas 136 kuni 155 miljonit. Nelja aasta peale kulutab Tallinn investeeringuteks 595 miljonit eurot, laenata kavatsetakse plaani elluviimiseks 175 miljonit eurot.

Teede ja tänavate investeeringutest on märkimisväärseimad Rävala puiestee ühistranspordi läbimurre, mis peaks ühendama Tartu ja Pärnu maantee (aastatel 2021–2023), Mustakivi tee läbimurre, mis peab ühendama Lasnamäe ja Pirita (2021–2023) ning Peterburi tee remont (2021–2023).

Suurt remonti on lähiaastatel oodata ka Vanasadama ja Kristiines asuva Taksopargi ristmiku vahel, kui kavatsetakse renoveerida Jõe-Pronksi-Liivalaia-Suur-Ameerika-Endla tänava lõik. Aastatel 2021 kuni 2024 on eelarvest raha kavas eraldada lõigule Suur-Ameerika/Luise tänava ristmikust kuni Taksopargi ristmikuni.

Pikalt plaanis olnud Nõmme ristmiku renoveerimine on lükatud 2024. aastasse. Ülemiste ja Vanasadama vaheline trammitee hakkab raha saama 2022. aastast.

Rattateedest on plaanis järgmisel aastal rajada Filtri teed Kadrioru ja Ülemistega ühendav kergtee, 2021–2022 rekonstrueeritakse Vana-Kalamaja tänav. Lasnamäe ühendamine kesklinnaga saab eelarvest raha 2021. ja 2023. aastal. Raudteealused käigutunnelid on kavas rajada Endla tänavale, Paldiski maanteele, Pääsküla raudteejaama ning Kotka ja Tehnika tänava vahele.

Foorisüsteemid on kavas püsti panna Suurtüki tänava trammi ülesõidule (2021), Akadeemia ja Järveotsa tee (2021), Laki tänava ja Kadaka tee (2022), Siili tänava ja Sõpruse puiestee (2022), Alevi tänava ja Pärnu maantee (2023), Alevi tänava ja Tondi tänava (2023), Vineeri ja Vana-Lõuna tänava (2023) ning Madala ja Pelguranna tänava (2023) ristmikule.

Kõigil neljal aastal on plaanis raha eraldada ka pikalt vaidluse all olnud Tallinna ringraudtee projektile. Ringraudtee üks eesmärke on juhtida ohtlikud veosed Tallinnast välja, räägitud on ka reisijateveost. Seni pole otsustatud, kas ringraudtee peaks kulgema põhja poolt Ülemiste järve ehk Tallinna territooriumil või lõuna poolt järve.

Uus koolimaja Pikaliivale

Haridusinvesteeringutes on kirjas vaid ühe uue koolimaja ehitus: Haaberstisse Pikaliiva asumisse on plaanis ehitada uus üldhariduskool. Sõle tänav 40 hoone ehk praegune Sõle spordikeskus on plaanis aga ümber ehitada koolimajaks.

Uutest hoonetest on eelarvestrateegias kirjas veel huvikeskus Kullo uue hoone ehitus (2021–2024), samuti on plaanis püsti panna Mustamäe laste loomingu maja (2021–2022).

2021. aastaks on strateegias kirjas Vene kultuurikeskuse renoveerimine. 2022. aastal on kavas renoveerida Tammsaare ja Vilde majamuuseum. Kolmel aastal (2021–2023) jätkub Linnateatri arendusprojekt.

Üsna mitu investeeringut on planeeritud Tallinna loomaaiale. 2021. aastal saavad raha nii loomaaia tiigrioru kui atraktsiooni "Pilvemets" rajamine, 2022–2023 saavad raha kiskjate hoone, antiloobi maja ja lõvi ekspositsioon.

Kesklinnas on kavas aastal 2022 Teatri väljaku rekonstrueerimine. Järgmise aasta suurprojekt Tallinnas on aga Eesti suurima, Tondiraba pargi rajamine Lasnamäele samanimelisse piirkonda, mis läheb maksma kuus miljonit eurot. Heakorra valdkonnas toetab linn ka Maarjamäe memoriaali korrastamist ja teeb seda lausa neljal aastal järjest.

Spordirajatistest saavad raha Kadrioru staadioni renoveerimine ja juurdeehitus, välibasseini rajamine Pirita jõele ja Pirita velodroomi rekonstrueerimisprojekt. Lasnamäele Pae tänavale ehitatakse uus spordikompleks ning remonti läheb Tallinna spordihall.

Planeeritava Tallinna haigla projekteerimiseks ja ehituseks on raha ette nähtud kõigil neljal eelarveaastal.

Linna tulud, mis tänavu on prognoosi järgi 791 miljonit eurot, langevad järgmisel aastal eeldatavalt 25 miljoni võrra ning jõuavad tagasi tänavusele tasemele ülejärgmisel aastal. Aastal 2024 peaksid linnaeelarve tulud ulatuma 850 miljonini.

Opositsioon: juurde on vaja lasteaia- ja koolikohti

Tallinna volikogus opositsioonis olevate fraktsioonide juhid ütlesid ERR-ile, et kuigi üldjoontes on enamus olulistest investeeringutest eelarvestrateegias kirjas, ei pöörata dokumendis piisavat tähelepanu lasteaia- ja koolikohtadele ning rattateedele.

Isamaa fraktsiooni juht Mart Luik ütles, et küsimusi tekitab investeeringute jagamine aastate vahel. "Jääb mulje, et linnavalitsus on kõik tulevased investeeringud, mis pole lõpuni kindlad, lükanud strateegia viimasesse, 2024. aastasse, põhimõttel, et siis vaatame, mis neist üldse saab. Samas on mitmes kiiresti kasvava elanikkonnaga linnaosas hädasti vaja täiendavaid lasteaia- ja koolikohti," märkis ta.

Luik tõi näiteks Tiskre, Pikaliiva, Kakumäe ja Vismeistri asumi Haaberstis, kus elab juba praegu sama palju inimesi kui Võru linnas ning ainuüksi viimase kahe aastaga on piirkonda kolinud 1000 inimest ja enamus neist lastega pered. Luige hinnangul on sarnases olukorras on veel mitmed kiiresti kasvava elanikkonnaga piirkonnad Tallinnas. "Linn peab lisaks lasteaedade ja koolide renoveerimiskavale kohe täna investeerima ka uute lasteaia- ja koolikohtade loomisesse. Sellega ei kannata kuidagi oodata," lausus ta.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal tõi välja, et olukord Tallinna lasteaedadega on tõsine — 124 lasteaiast on aastaks 2030 vaja remontida 103, et nad nõuetele vastaks. "Et 2030. aastaks saaks korda kõik lasteaiad, tuleks korrastada aastas 9–10 lasteaeda. 2021 on plaanitud valmima neli. Kuuega alles alustatakse. See pole normaal-, ega ennaktempo, hoopis teadmine, et valdkond pole prioriteet," märkis Michal.

Sotside fraktsiooni esimees Rainer Vakra ütles strateegiat kommenteerides, et mõtteviisi muutuseks, et linnas oleks ka jala ning rattaga liigelda turvaline ja mugav, peaks see kajastuma ka eelarvestrateegias. "Kaks aastat tagasi vastu võetud jalgrattastrateegia on seni olnud vaid butafooria paberil. Eelarvestrateegiasse teeme sotsiaaldemokraatide poolt selged muudatusettepanekud just rattateede võrgustiku ehitamiseks," ütles Vakra.

Vakra sõnul näeb eelarvestrateegia paberil küll hea välja, kuid aastad on näidanud, et nii mõnigi hea strateegia jääb vaid ilusateks sõnadeks. "Olgu selleks jalgrattastrateegia või programm "Lasteaiakoht igale lapsele"," nentis ta.

EKRE: strateegiad on kaldu jalgratturite poole

EKRE Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimees Mart Kallas ütles ERR-ile, et eelarvestrateegia on kõvasti kaldu jalgratturite poole ja ei arvesta meie kliimat ega autojuhtide huve.

"Tallinnal on rattastrateegia 2018-2028, arengustrateegia 2035 ja nüüd, siis ka eelarvestrateegia. Arengustrateegia lähtus rattastrateegiast ja eelarvestrateegia, rattastrateegiast ja arengustrateegiast, siis meie näeme, et need strateegiad on kõvasti kaldu jalgratturite poole ja ei arvesta meie kliimat ega võimalusi! Autod ja ettevõtlus tahetakse sunniga välja süüa!"

Ta lisas, et Tallinnal on vaja ühist liiklusestrateegiat, et ei tehtaks ühtesid muudatusi teiste arvelt.

"Kui arutusel oli Pronksi, Jõe ja Toompuiesteel autoridade vähendamine, siis on ikka midagi väga valesti! Sillad, tunnelid viaduktid linnaosade vahele. Asumi sees oleks ainult peatänav ja peatänava kõrval, asumi keskuses oleks koht, kus auto oleks teisejärguline. Mulle meeldiks selline strateegia. Miks mitte hakata mõtlema metroo rajamisele? Nagu põhjamaades!"

Ametnikke vähemaks, raha haridusse

Nendest investeeringutest, mis plaanis, vähendaks opositsioon linnavalitsusele endale suunatut. "Ma pole lõpuni kindel, kas tingimata peab mahukalt investeerima linnavalitsuse enda uutesse haldushoonetesse. Tegelikult on Tallinna 1500 inimesest koosnev teenistujate arv liialt ülepaisutatud. Linnakodanike maksuraha ratsionaalsemaks kulutamiseks kannataks ametnike hulka vähendada ja suunata see vabanev ressurss näiteks haridusse," lausus Mart Luik.

Rainer Vakra märkis, et kriisi ajal tuleks kindlasti pidurit tõmmata suurejoonelise linna haldushoonele, mille projekteerimine, ehitamine ja sisustamine on eelarvestrateegias ette nähtud. "Samamoodi lükkaksin ma edasi Haabersti linnaosavalitsuse haldushoone ehitamise," ütles ta.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: