Põhja-Korea õhkis kontaktbüroo Lõunaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1592294640000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / AFP / JUNG YEON-JE

Põhja-Korea võimud õhkisid piirilinnas Kaesongis teisipäeval kahe riigi vahelise kontaktbüroo enda pool piiri asunud hoone, teatas Lõuna-Korea ühinemisministeerium. Viimastel päevadel on Pyongyangi üha ägenev sõnakasutus võtnud sõjaga ähvardamise mõõtmed.

"Põhja-Korea õhkis Kaesongi kontaktbüroo kell 14:49 (Eesti aja järgi kell 8:49)," teatas kahe Korea vahelisi suhteid haldava ministeeriumi pressiesindaja büroo ajakirjanikele saadetud üherealises teates.

Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap märkis, et Kaesongi linnast kostis mõni minut enne teadet plahvatus ja nähti suitsu tõusmas.

Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni mõjuvõimas noorem õde Kim Yo-jong ütles laupäeval, et Põhja-Korea võtab Lõuna-Korea vastu tarvitusele meetmeid ja usaldab nende täideviimise sõjaväe kätte.

"Ma arvan, et on viimane aeg öelda lahti Lõuna-Kore ametivõimudest. Me astume peagi järgmise sammu," ütles ta riikliku uudisteagentuuri KCNA vahendusel.

Ta ei täpsustanud, mis sõjalisi meetmeid võtta tahetakse, kuid ähvardus näis olevat suunatud piirilinnas Kaesongis asuva ühise kontaktbüroo vastu.

"Peagi nähakse traagilist vaatepilti kasutust Põhja-Lõuna kontaktbüroost, mis on täielikult varemeis" lubas ta.

Põhja-Korea on alates juuni algusest teinud Souli suunal sarjavaid avaldusi seoses aktivistidega, kes saadavad üle piiri Pyongyangi-kriitilisi lendlehti.

Eelmisel nädalal teatas Pyongyang, et katkestab kogu ametliku suhtluse Souliga.

Analüütikute sõnul võib Põhja-Korea otsida ettekäändeid kriisi tekitamiseks, et avaldada survet Soulile ajal, mil tuumakõnelused Washingtoniga on peatunud.

Korea Rahvaarmee kindralstaap teatas teisipäeval, et sõjavägi on täiesti valmis Lõuna vastu astumiseks, sealhulgas kahe Korea vahelise leppega demilitariseeritud tsooniks kuulutatud alale sisenemiseks.

"Põhja-Korea on frustreeritud, sest Lõuna-Korea pole suutnud pakkuda alternatiivset plaani USA-Põhja kõneluste taastamiseks, rääkimata õige atmosfääri loomisest nende taastamiseks," ütles Sejongi instituudi Põhja-Korea-uuringute keskuse direktor Cheong Seong-chang.

"Ta on jõudnud järeldusele, et Lõuna-Korea on selles protsessis vahendajana ebaõnnestunud," lisas ta.

Kontaktbüroo avati kaks aastat tagasi

Kahe riigi vaheline kontaktbüroo, mille Pyongyang teisipäeval õhkis ja maatasa tegi, avati 2018. septembris kahe Korea vahel sõlmitud kokkuleppel alusel.

Kokkuleppele olid viis kuud varem alla kirjutanud Põhja-Korea juht Kim Jong-un ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in.

Büroo asus Põhja-Korea poolel Kaesongi linnas asuvas neljakordses tööstushoones, kus Lõuna-Korea ettevõtted hoidsid palgal töötajaid Põhja-Koreast, makstes nende töö eest Pyongyangile.

See oli esimene kahe poole vahelise alalise suhtluse keskus, kus nii põhjast kui lõunast pärit töötajad elasid samas kompleksis ning said üksteisega pidevalt näost näkku suhelda.

Lõuna-Korea ametnikud elasid teisel korrusel, Põhja-Korea esindajad kõige kõrgemal korrusel ning vahepealsetel korrustel olid kohtumiste ruumid.

Kompleksis elas umbes 20 ametnikku mõlemalt poolelt ning neid juhtis aseministri taseme ametnik.

Kaesongi kontaktbüroo avamine 2018. aasta septembris. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Kui kontaktkeskus avati, algas poolsaarel kiire diplomaatiline lähenemine ning Kim ja Moon pidid pidama oma kolmanda tippkohtumise pärast Singapuris peetud Kimi ja president Trumpi ajaloolist kohtumist.

Toona ütles Souli ühinemisministeerium, et büroost saab "pidev konsultatsioonide ja suhtluse kanal" kahe Korea vaheliste suhete edendamisel, parandades USA ja Põhja-Korea vahelisi suhteid ning leevendades sõjalisi pingeid.

Büroo oli avatud viis päeva nädalas, ametnikud olid vajadusel kättesaadavad ka nädalavahetustel.

Kuid Koreade vahelised suhted jäätusid pärast Kimi ja Trumpi vahelise Hanoi tippkohtumise nurjumist ning büroo tegevus peatati jaanuaris koroonaviiruse pandeemia tõttu.

Kaesong oli algselt osa Lõuna-Koreast, jäädes lõunasse pärast seda kui Moskva ja Washington Teise maailmasõja loojangul poolsaare omavahel ära jagasid. Kuid pärast aastail 1950-1953 peetud Korea sõda, mis lõppes mitte rahulepingu, vaid relvarahuga, jäi linn Põhja-Koreale.

Ühine tööstustsoon loodi aastal 2004, Lõuna-Korea liberaalse presidendi Roh Moo-hyuni ametiajal.

Kuid president Park Geun-hye sulges selle aastal 2016 reaktsioonina Põhja-Korea tuuma- ja raketikatsetustele, öeldes, et selle teenitav kasum on seotud Pyongyangi relvaarendusega.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: AFP-BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: