Keskkonnateadlikud aiapidajad muretsevad, et nii taimerammuks kui ka kahjurite peletajaks sobiv kõrvenõges on kuhugi kadumas. Kunagine tüütu umbrohi on nii hinnas, et juba jagatakse aiandusajakirjades soovitusi, kuidas seda ladvapistikust paljundada.

"Meil on Eestis kaks erinevat taime. On kõrvenõges, suur ja mitmeaastane, kasvab hästi vegetatiivselt. Temaga on meil Eestis endiselt väga hästi, võib-olla on ta viimastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks," rääkis botaanik ja Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Küll aga on botaaniku sõnul tõeliseks harulduseks saanud aiamaadel kasvav üheaastane raudnõges, mille tunneb ära väikeste lehtede, aga mis veelgi olulisem - eriti valusa kõrvetuse järgi.

"On näha, et neid kohti, kus me oleme viimase viie aasta jooksul suutnud leida, on vähem kui oli 20 aastat tagasi, kusjuures me oleme seda taime seejuures eraldi otsinud," iseloomustas Kukk raudnõgesega seotud muresid.

Kuke sõnul on raudnõgese kadumisel väga lihtne põhjus: tegu on tüüpilise aiamaataimega, aga tänapäeval on peenarde asemel pügatud muru, heal juhul paar ilutaime või mõni puu. Kuigi raudnõges on muutunud Eestis tõeliseks harulduseks, ei pea Kukk tema kaitse alla võtmist mõistlikuks.

"Looduskaitse maine meil ongi võib olla sihuke, ei ole kõige parem alati, ja kui me nüüd hakkaksime nõgest kaitsma, siis see...," sõnas Kukk.

Pealegi ei suudaks kaitse alla võtmine taime levikut parandada. Selleks on vaja, et jätkuks tavapärane potipõllundus, et aedades oleks nii köögiviljataimi kui ka umbrohtu.

Tallinna botaanikaaia peadendroloogi Olav Abneri sõnul pole raudnõges ainus umbrohi, mis Eestis on kadumas. Väga haruldaseks on muutunud harilik nisulill ehk äiakas, samuti on jäänud vähemaks põld- ja rukkiluste ning kassinaeri kasvukohti. Ka rukkilillest on väljaspool koduaedu saanud haruldus. Kadunud umbrohtude asemele aga tulevad uued liigid.

"Kokkuvõttes võib öelda, et see liikide hulk on enam-vähem sarnane. Meil on hästi palju juurde tulnud Pärsia mailast, veel sajand tagasi tema leidmine oli peaaegu sündmus ja ületas uudisekünnist, praegu ta on peaaegu kõikidel põldudel ja aedades," ütles botaanik Kukk.

Päris umbrohuvabaaeda botaanik mõistlikuks ei pea, sest mitmekesine taimestik näitab, et aiamaad on haritud loodussäästlikult, ilma herbitsiide kasutamata.