Ragn Sells koristab Raadilt rehvid, maksja pole veel selge ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raadile on ladustatud ligi 14 000 tonni vanu rehve.
Raadile on ladustatud ligi 14 000 tonni vanu rehve. Autor/allikas: Keskkonnainspektsioon

Aasta lõpuks peaks Ragn-Sells Tartu kõrval Raadil vedelevad rehvihunnikud ära koristama, kuid läbirääkimised selle üle, kuhu rehvid lõpuks viia, alles käivad. Ühtlasi pole selge, kas 1,5 miljoni eurone arve jääb maksumaksja kanda või õnnestub suurem osa sellest sisse nõuda Rehviringluselt.

Ragn-Sells hakib 14 000 tonni rehve puruks ja saadab ilmselt toorainena nii Türgi, Soome kui Eesti tehastele.

Ragn-Sellsi juhatuse liige Rain Vääna rääkis ERR-ile, et see, kuhu rehvipuru päriselt läheb, pole veel kindel. "Nüüd algavad põhjalikud läbirääkimised, kellele ja millised kogused viia. Ja see sõltub sellest, millised on vastuvõtutingimused, kas on olemas keskkonnaload ja nii edasi."

Vääna selgitas, et Eestis ei teki ka aastaga nii palju vanarehve, kui praegu Raadil vedeleb ja sestap ei saa nende ringlussevõtul ainult kohapealsetele firmadele loota.

Samas teatas Eesti Energia juba läinud suvel, et Auvere tehas suudaks aastaga õliks muuta kuni 260 000 tonni vanarehve.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals kinnitas ERR-ile, et ettevõte püüab Raadi rehvidest osa saada. Enne tuleks aga kokkuleppele jõuda, kui palju prügifirma rehvipuru äraandmise eest maksab ning kui peent ja puhast puru Eesti Energia vastu saab võtta.

Vals lisas, et aasta tagasi andis keskkonnaministeerium neile loa rehvipurust õli tootmist katsetada. Pikaajalist luba ettevõttel veel pole.

"No vahepeal on teatud regulatsioonid ka muutunud, mistõttu osasid arvutusi, mida nende lubade saamiseks on vaja teha, on vaja ümber teha. Koostööd keskkonnaministeeriumiga ma hindan positiivseks ja me teemegi nendega koostööd, et me need loa tingimused saaksime ära täpsustatud," selgitas Vals.

Eesti Energia taipas juba aasta tagasi, et jätkusuutlikum oleks ise rehve purustada. Detsembris kuulutati purustuskompleksi rajamiseks välja riigihange, kuid lepingut veel sõlmitud pole.

Vals ütles, et esimene samm on Raadi rehvid. "Pärast seda plaanime ümber töödelda ka Eestis aastas tekkivad vanarehvid. Ja kui Eesti vanarehvide mure on lahendatud, siis me hakkame ümber töötlema ka lähiriikide rehve. Ma usun, et see võtab mõned aastad aega, et me saaksime ka importida."

Eesti Energia oma purustuskompleks suudaks aastaga ära tükeldada umbes 30 000 tonni rehve, ehk läinud aastal räägitud sadade tuhandete tonnideni on veel aega.

Kes maksab?

Lisaks sellele, kuhu Raadi rehvid lõpuks rändavad, on lahtine ka see, kes suure koristustöö kinni maksab. Keskkonnaministeerium on leppinud, et umbes 5700 tonni rehve on riigi vastutusel. Samas suurem osa – 7400 tonni peaks koristama MTÜ Rehviringlus ning üle 700 tonni erinevad ettevõted.

Keskkonnainvesteeringute keskuse juht Andrus Treier ütles, et riik maksab Ragn-Sellsile Raadi koristamise eest ligi 1,5 miljonit eurot. Hiljem loodetakse ligi miljon eurot kätte saada Rehviringluselt.

"Eks see summa on suur ja me täna oleme ikkagi mõõdukalt optimistlikud ka Rehviringlusega läbi rääkides. Võib-olla tõesti ühe korraga seda summat leida on ka Rehviringlusel päris keeruline. Nii et otsime siin sellist mõistlikku kompromissi."

Treier kinnitas, et kompromiss võib olla see, et Rehviringlus saab oma kohustuse täita pikema perioodi jooksul. Kogu kulu lihtsalt maksumaksja arvele kirjutada riik igatahes ei plaani.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: