Raadi rehvihunnikut on Ragn-Sells riigi tellimusel ära koristanud alates juulikuust ning praeguseks on umbes pooled rehvid hakitud ja viidud Soome alternatiivkütuseks ja Torma prügilasse drenaažikihiks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aasta lõpuks valmima pidav töö maksab ligi poolteist miljonit eurot, millest suurema osa plaanib keskkonnaministeerium välja nõuda MTÜ Rehviringluselt.

"Suurusjärk on peaaegu ühe miljoni ringi, mis on Rehviringluse vastutada. Praegu veel kokkulepet nendega ei ole. Me loodame, läbirääkimised käivad, keskkonnaministeerium on aktiivselt läbirääkimas ja Rehviringlus on andnud tegelikult indikatsiooni, et nemad on nõus kokkulepet saavutama," rääkis keskkonnainvesteeringute keskuse Raadi projektijuht Tõnn Tuvikene.

Umbes 5500 tonni rehve on ministeerium kirjutanud maksumaksja arvele, ent ülejäänud rehvide puhul on tuvastatud, et nende taga on tootjavastutusettevõte MTÜ Rehviringlus. Nemad aga ei pea rehve omale kuuluvaks.

"Rehviringlusel oli leping vanarehvide taaskasutamiseks Eesti tuntuima jäätmekäitlejaga AS Kuusakoski ja Kuusakoski pidi need rehvid meie jaoks taaskasutama. Ja meil on tõendid, et need on taaskasutatud. See, et nad Raadile jõudsid, me ei tea, kelle rehvid sinna jõudsid. Meie oleme selle töö eest juba ühe korra maksnud," ütles MTÜ Rehviringlus juhatuse liige Raivo Mererand.

Mõlemad pooled on valmis jõudma kompromissini, sest kui Rehviringlus läheb pankrotti, võib tulevikus Raadi sarnaseid platse juurde tulla.

Üks Rehviringluse tingimus on, et riik kohustaks rehvide taaskasutamise eest tasuma ka neid tootjaid, kelle poolt toodud rehvid jõuavad Eestisse toodud autode all. Siis saaks Rehviringlus lisatulu ning neil oleks võimalik pikema perioodi jooksul hüvitada ka Raadi rehvid. Kui kompromissini ei jõuta, on ettevõte valmis asja üle vaidlema ka kohtus.

"Kindlasti me loodame siin rahumeelsele kokkuleppele, et ei pea hakkama kohtu kaudu selliseid summasid sisse nõudma. Me oleme optimistlikud ja loodame, et kokkulepe saavutatakse," ütles Tuvikene.