Raadile ladustas vanarehve aastatel 2005-2015 jäätmekäitlusfirma Rubronic, kes rehve sai peamiselt tootjavastutusorganisatsioonilt MTÜ Rehviringlus ja Kuusakoskilt. Rubronic omakorda soovis rehvidest toota kummimatte, aga pankrotistus ja rehvimäed jäid Raadile aastateks seisma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nüüd võttis riik ohjad oma kätte ja sõlmis Ragn-Sellsiga 1,5 miljoni eurose lepingu rehvide koristamiseks.

"See on väga suur keskkonnaoht. Kui siin peaks tekkima põleng, siis on väga suur tõenäosus, et põhjavesi reostub. Lisaks on siis äärmiselt suur terviseoht Tartu linna ja selle ümbruskaudsetele elanikele sellest põlengust ja tulenevatest tagajärgedest. Seetõttu otsustas riik võtta esialgselt selle kohustuse enda peale," selgitas keskkonnainvesteeringute keskuse toetuste ja teenuste osakonna juht Antti Tooming.

Tooming spekluleeris, et Raadile on ka illegaalselt rehve juurde toodud, mistõttu võib rehvide koristamine kulukamaks minna. Et töö pooleli ei jääks, on keskkonnaministeerium valmis riigi reservist selleks lisaraha küsima.

Ragn-Sells kavatseb kõigepealt rehvid Raadil purustada ja seejärel taaskasutusse suunata.

"Pannakse masinasse - purustisse. Purustakse teatud tüki suurus, õige suurus, mida meie partnerid on soovinud. Kui tüki suurus on saavutatud, tuleb ta sealt masinast välja. Väljumisel võetakse veel nii palju metalli küljest kui vähegi võimalik ja ongi valmis. Siis ta maandub siin hunnikus, kust laaditakse auto peale ja siis sõidab see tsemenditootja juurde alternatiivkütusena," kirjeldas Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna.

Rehvipuru läheb ka Eesti Energiale, kes proovib purust õli toota, ja Torma prügilasse drenaažikihiks.

Kuigi esialgu maksab rehvide koristamise kinni maksumaksja, siis hiljem loodab riik pea miljoni välja nõuda tootjavastutusorganisatsioonilt MTÜ Rehviringlus. See, et korra on Rehviringlus pankrotistunud Rubronicule juba rehvide käitlemise eest maksnud, Tartu ringkonnakohtu otsusega neid vastutusest ei vabasta.

Kokkuleppele, millistel tingimustel ja kas üldse Rehviringlus pea miljoni tasub, pole jõutud.

"Riigi eesmärk ei ole ka lõpetada ära üks toimiv ettevõte, mis on sellesse sattunud ja mitte pahatahtlikult. Me täna otsime võimalust, kas anda aega. Erinevad lahendused on - anda aega seda maksta pikemas mahus ja leida lahendused, et ei tuleks uued autod Eestisse, mille rehvid jäävad õhku kuskil," rääkis keskkonnaminister Rene Kokk.

Minister lisas, et kui lõpuks Rehviringlusega kokkuleppele ei jõuta, on võimalus, et vaidlus liigub uuesti kohtusse.