Igav liiv ja tühi väli: kartlikud karavanituristid hoiavad tänavu Eestist eemale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vanamõisa karavanipark Saue külje all püüab suve kuidagi üle elada. Turiste tänavu ei ole ega paista ka tulevat.
Vanamõisa karavanipark Saue külje all püüab suve kuidagi üle elada. Turiste tänavu ei ole ega paista ka tulevat. Autor/allikas: Vanamõisa karavanipark

Kuigi autosuvilaga reisimine on koroonaajastul ilmselt üks turvalisemaid viise maailma näha, on valdavalt Lääne-Euroopa ja Soome pensionäridest koosnevad karavanituristid otsustanud tänavuse reisisuve vahele jätta. Nii haigutab kämpingu- ja karavaniplatsidel tavapärase mitmekeelse sagimise asemel tühjus ning olukord ei näita ka paranemise märke suve edenedes.

"Kõik on tühistatud ja ühtegi uut broneeringut ei ole," võtab Tallinna külje all, Saue lähistel Eesti ilmselt suurimat, Vanamõisa karavaniparki pidav Eero Kaljuste olukorra kokku. "Põhimõtteliselt on täituvus kaks-kolm protsenti."

Autokaravanidega reisivad peamiselt Saksa, Soome ja Hollandi pensionärid, kes aga tänavuse hooaja on ilmselt otsustanud vahele jätta.

"Eks karavaniklientuur on suhteliselt eakam inimene, kes omakorda on suhteliselt kartlikumad. Teistpidi on karavan kõige turvalisem, millega reisida," arutleb Kaljuste.

Tema peetav Vanamõisa karavanipark on mõeldud pealt sajale sõidukile, ent möödunud suvel mahutas ta tippajal ära ka 150 ratastel suvilat. Tipp saabub tavaliselt juulis, ent praegusel ajal peaks platsil olema juba 40-50 karavani, ent on vaid üks-kaks, kui sedagi.

"Kui me sel aastal mõnel päeval saaksime paarkümmend, oleks juba väga hästi," ütleb ta mõrult.

Turismihooaeg on karavaniparkides väga lühike. Vanamõisas kestab tippaeg vaid kaks kuud, 15. juunist 15. augustini. Tänavu, kui välismaine turist tulla ei julge, pole aga ka kohalikele loota, sest eestlane ei taha suve linnas veeta, tõdeb Kaljuste.

"Oleme kõik kulud miinimumini viinud, ühtki töötajat peale iseendi praegu ei ole," ütleb ta.

Veel tänavu talvel katsetas tema Caravanpark OÜ ka talvel tegutsemist, ent saabuval talvel jääb see ära, sest talvine tegutsemine on kahjumlik ja peab tulema suvel kogutud varude arvelt.

Lisaks Vanamõisa karavanipargile tegutseb Tallinna külje all veel mitmeid kämpinguplatse, ent Kaljuste sõnul ei lähe kellelgi neist paremini. Kaljuste kuulub Eesti ja Baltikumi kämpingute liitude juhatusse, seetõttu on tal ülevaade sektorist olemas.

"Eks Lõuna-Eesti kohtades, kus käivad kohalikud, nädalavahetustel külastajaid on, aga ega täituvus kellelgi üle kümne protsendi ei ole täna, ja kümme protsenti on juba väga hea," hindab Kaljuste. "Eestlane pigem eelistab metsa alla minna kui kasutada kämpingu teenust."

Samuti Saue külje all tegutsev Saunapunkt on keskendunud pigem saunade ja kämpingumajade väljarentimisele, ent neilgi on 20 karavanikohta ja vajadusel mahutab ka rohkem.

"Meil ei ole turisti väga veel tulnud: üks soomlane, üks leedukas, üks lätlane on käinud," loetleb Saunapunkti pidava AL Puhkus OÜ juhatuse liige Andres Laineste tänavuse hooaja alguse külastatavust. "Hetkel on platsi peal vaid ühed Leedu turistid, telkijad. Maksavad selle eest kümme eurot."

Ka Saunapunkt jäi välisturistide suvistest broneeringutest ilma.

"Broneeringuid oli, aga kevadel tühistati kõik ära ja praegu eriti midagi ei ole. Õnneks rendime saunu ja peoruume, siis on kohalikke natuke käima hakanud, aga turiste pole veel liikuma hakanud. Vene seltskonnad tulevad, kes kortermajades elavad, tulevad n-ö grillima ja loodusesse."

Jaanipäeval olidki kõik saunad kohalikele välja renditud, nüüd on needki tühjad, karavanikohtadest rääkimata.

Saunapunktis peatuvad peamiselt Soome ja Saksamaa turistid, pisut tuleb neid ka Lätist, Leedust ja Poolast. Rootslased aga väldivad autosuvilaga Baltikumi avastamist. Laineste ongi täheldanud, et lääneeurooplased pisut veel pelgavad Ida-Euroopas reisimist, kuid iga aastaga on külastajate hulk siiani kasvanud; küll alati küsides, kas siin on ikka turvaline reisida ja ega midagi ära ei varastata.

"Äkki juulis kuidagi muutuvad julgemaks," loodab ka Laineste, et terve hooaeg kaotsi ei lähe, leides, et praegune olukord peaks just karavaniärile elu sisse puhuma, kui lennukitega reisida ei juleta. Ometi pole see nii läinud.

Tavaliselt algab Saunapunktis hooaeg juba mai keskelt - saksa pensionäridel pole ju vaja puhkuseaega ootama jääda.

Eesti turisti peal suve üle ei ela. Ja karavaniturism pole kohalike seas veel eriti kanda kinnitanud. Kui Soomes on 55 000 karavaniklubi liiget ja Saksamaal saab seda mõõta miljonites, siis Eestis on neid vaid 150. Ja eks nemadki sõidavad pigem välismaad avastama.

Saunapunkti peab perefirma, ent Laineste sõnul Eestis ainult turismitalude pidamisega ära ei ela, tuleb ka muuga tegelda, et hinge sees hoida.

"Peab olema Hunt Kriimsilma üheksa ametit, et Eestis hakkama saada. Me ära ei sure veel," lisab ta, avaldades imestust, kuidas mõned ettevõtted juba kahe kuu käibe kadumise peale hingusele lähevad.

AL Puhkus OÜ pole kriisi ajal kätt riigiabi küsimiseks välja sirutanud ja kavatseb oma jõududega toime tulla.

"Ma peaksin võtma kaks advokaati ja kolm raamatupidajat, et riigi bürokraatiast end läbi närida," põhjendab Laineste oma lahendust meetmete keerukusega. Samal põhjusel pole tema perefirma ka eurorahasid kasutanud.

Pärnus vilkam elu

Kui Tallinna külje all saab autokaravane kokku lugeda ühe käe sõrmedel, siis Pärnus on elu pisut hoogsam. Konse motelli ja kämpingut pidav perefirma Rapijata OÜ täituvus on praegu 20-30 protsenti. Ent peaks olema juba sada protsenti, kinnitab juhatuse liige Janno Hannus.

Motellitubadest on üldse vaid 5-10 protsenti täis, tavapärane oleks 70-80 protsenti, lisab Hannus.

Nende klientuuri tuumiku moodustavad tavapäraselt soomlased, üksjagu käib ka saklasi, hollandlasi, šveitslasi. Ent mitte sel suvel.

"Kõik suured Saksa ja Hollandi grupid on tühistatud või järgmisesse aastasse lükatud, ilmselt sel aastal väga paremaks ei lähegi. Ei tea, mis saab. Peab proovima talve üle elada," ütleb Hannus. "Maja on tühi, toad on tühjad. Ega karavani koha pealt väga ei teeni, talve sellega üle ei ela."

Hannus tõdeb, et ka siseturismi peale ei saa loota, sest eestlased eelistavad suvel maakohtades puhata, mitte linna tulla.

Konse karavanipark mahutab 80 autosuvilat, ent miski ei viita, et olukord paranema hakkaks. Pereettevõttes töötab kuus inimest, suveks võetakse tavaliselt kümmekond inimest lisaks appi, ent tänavu pole seda vaja läinud.

"Inimesed on tööl, veel hetkel koondanud ei ole - oleme proovinud mitte koondada. Aga kui midagi paremaks ei lähe sügise poole, siis kindlasti," tõdeb Hannus.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: