Euroopa Komisjon prognoosib Eesti majanduslanguseks tänavu 7,7 protsenti
Euroopa Komisjoni suvise majandusprognoosi kohaselt langeb Eesti majandus tänavu 7,7 protsenti, tuleval aastal võib tänavusega võrreldes oodata aga 6,2-protsendilist kasvu.
Talvel prognoosis Euroopa Komisjon veel Eesti tänavuseks majanduskasvuks 2,2 protsenti. Koroonaviirusest tulenevalt langes Eesti SKP esimeses kvartalis kvartalivõrdluses 3,7 protsenti ja aastavõrdluses 0,8 protsenti.
Inflatsioon pöördus aprillis ja mais negatiivseks, peegeldades madalaid energiahindu ja maikuist aktsiisilangetust. Majanduskriis on langetanud hindu peamistes toodete ja teenuste kategooriates. Koroonaviiruse aegsed piirangud pakkumisele ei tõstnud ka hindu. Tänavu kerkivad tarbijahinnad Eestis Komisjoni hinnangul 0,3 protsenti ning tuleval aastal 2 protsenti, tulenevalt energiahindade ja majanduse taastumisest.
Eesti tööturg on Komisjoni hinnangul pandeemiale kiiresti reageerinud. Juunis oli töötuse määr 8 protsenti, kui aasta varem oli see 4,7 protsenti. Töötust pehmendab aga jätkuvalt töötukassa palgahüvitiste meede.
Jaekaubandus hakkas juba maikuus taas tõusma, majanduskriisi madalaim punkt läbitakse prognoosi kohaselt teises kvartalis. Pessimism töötlevas tööstuses jääb püsima, kuna Eesti sõltub paljuski ekspordist.
Euroala SKP langeb tänavu 8,7 protsenti
Euroala sisemajanduse koguprodukt (SKP) langeb prognoosi kohaselt tänavu 8,7 protsenti ning tuleval aastal kasvab see 6,1 protsenti. Euroopa Liidule (EL) tervikuna prognoosib Komisjon tänavu 8,3-protsendilist majanduslangust ning 2021. aastal 5,8-protsendilist kasvu.
Seega on tänavune majanduslangus märgatavalt suurem kui Komisjoni kevadprognoosis välja toodud 7,7-protsendiline langus euroalas ja 7,4-protsendiline langus EL-is.
Pandeemia mõju Euroopa majandusele oli tugev juba tänavu esimeses kvartalis, kuigi suurem osa liikmesriike alustasid piirangute kehtestamist alles märtsi keskpaigas.
Komisjon märgib, et mai ja juunikuu esialgsete andmete kohaselt võib eeldada, et kõige hullem periood kriisist on siiski möödas. Majanduse taastumine hakkab kiirust koguma aasta teises pooles, kuid seda üle liikmesriikide ebaühtlases tempos.
Euroala tarbijahinnad kerkivad prognoosi kohaselt tänavu 0,3 protsenti ning tuleval aastal 1,1 protsenti. Euroopa Liidus on vastavad näitajad 0,6 ja 1,3 protsenti.
Toimetaja: Barbara Oja