2014. aastal Austraaliast alguse saanud Seabin projekt on seadnud endale eesmärgiks puhastada maailmamered prügist. Selleks on nad ehitanud seadme, mis pumpab vett läbi võrgust ämbri, püüdes nii mereprügi.

Selline mereprügipüüdur tegutseb ka kolm kuud Tallinnas eesmärgiga koguda andmeid, mida analüüsivad Tallinna Ülikooli keskonnakorralduse tudengid.

"Meil on siia pandud mereprügi kollektor, mis kogub kokku prügi ning me võtame need admed, võtame selle prügi, sorteerime selle ära, vaatame, mis seal sees on ning pärast töötleme neid andmeid, saame sellise tabeli ning saame edasisi meetmeid rakendada, et teada, kas ma peame näiteks panema mingid võrgud kuskile, et seda prügi siia ei tuleks," kirjeldas Tallinna Ülikooli keskonnakorralduse tudeng Siret Valge.

Seadme üldlevinud kasutusala on mereprügist reostatud sadamate puhastamine ja neid on maailmas kasutusel üle 800. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti eesmärk on koguda andmeid merereostuse kohta ja samal teemal lapsi harida.

"See seade, nagu te nägite, on ikkagi suhteliselt väike, sellega ju ei puhasta midagi. Eks ta on uurimistööks rohkem mõeldud ja need andmed siis saadetakse keskusesse, nendel on siin keskus, kes seda asja uurib, kuidas meie veepuhtus on ja vastavalt sellele, kui need andmed on läbi töötatud, siis kolme kuu pärast või natuke hiljem me otsustame, kuidas me edasi teeme. Kuuldavasti on ookeanides ka suuremaid püüdureid, mis püüavad prügi, aga vaatame, kas meil nii suuri püüdureid vaja on. Lihtsalt võibolla see jääb igal suvel meil siia veepuhtust kontrollima," rääkis Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf.

Meresüsteemide teadlane Kai Künnis-Beres, kes on Tallinna lahe reostust uurinud kolm aastat, ütleb, et olukord kõige hullem ei ole, aga prügi ikkagi leidub. Raskusi valmistab selle veest kättesaamine - mure, mida mereprügipüüdur üritab lahendada.

Kuigi Künnis-Beres arvab, et seadmest võib abi olla, on oluline selle paigutus.

"Seal peab tegema tõesti sellist eeltööd ja jälgima kasvõi mingite kaameratega, kus tegelikult kõige sagedamini need prügikogunemiskohad on. Lihtsalt juhuslikku kohta ei ole seda mõtet panna," selgitas TTÜ meresüsteemide instituudi teadlane Kai Künnis-Beres.

Mereprügipüüduri sagedasim saak on suitsukonid.