Tallinna endine peaarhitekt: Maakri kvartalis on ruumi veel mitmele tornmajale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Reedene uudisvoog tõi teated kahe hiiglasliku pilvelõhkuja rajamise plaanist tillukesse Maakri kvartalisse Tallinna südalinnas, ent linna endise peaarhitekti ja linnaplaneerija Endrik Männi sõnul on seal ruumi veel vähemalt viiele kõrghoonele. Nende rajamine eeldab aga juba maaomanike kokkulepet.

Mänd selgitas "Vikerhommikus", et Maakri kvartalisse rajatavate tornmajade mõistlik piir tuleneb teemaplaneeringust. Planeerimisprotsess on üldiselt päris pikk ja iga kõrghoone sündimine on omaette sündmus, mis mõeldakse läbi nii linnaplaneerijate kui ka ehitajate ja arendajate poolt väga põhjalikult, mistõttu on planeeringud detailplaneeringu staadiumis kestnud ikka mitu aastat.

Teemaplaneering ütleb, et Maakri kvartalisse võiks lisanduda juba olemasolevatele, koos EBS-i ja EELK arendusega umbes kümmekond torni. "Linnaruumiliselt moodustaks see sellisel juhul tervikliku, linnasiluetis visuaalselt imposantse kompositsiooni. Nii et selles mõttes seda mahtu seal mõnevõrra veel on," ütles Mänd.

Juba planeeritud kõrghooned jäävad küll teemaplaneeringu piiri sisse, aga väljapoole Maakri tänava, Lennuki ja Kuke tänava vahelisest kolmnurgast, mis on praegu veel hoonestamata. "Vot sinna sisse hinnanguliselt võiks püstitada veel umbes neli või viis torni."

Männi sõnul on siinkohal aga oluline see, et vähemalt viimase kümmekonna aasta jooksul on linn olnud väga selgel positsioonil, et need tornid ei tohi sinna tekkida ühekaupa, vaid tuleb terviklikult see ala läbi planeerida ja soovitavalt teha seda arhitektuurivõistluse tulemusel, mis tähendab arendajatele ja maaomanikele seda, et nad peavad maaomandis kokku leppida suutma, et see ümber jagada pärast seda, kui planeeringut hakatakse ellu viima.

"Kuna linn on seni väga selgelt sellel positsioonil olnud, et seda niimoodi teha tuleb, siis ei ole seal ka midagi veel juhtunud, kuna sellist kokkulepet maaomanike vahel lihtsalt ei ole veel sündinud."

Uued kõrghooned ja liiklus

Mis piirkonna autoliiklusse puutub, kui mitmekümnekorruselised tornmajad kerkivad, siis äsja on linnavalitsus võtnud vastu uue parkimise korralduse arendamise dokumendi, mis seda lahti kirjutab, rääkis Mänd. "Kindlasti tuleb rõhutada seda, et kõrghoonete puhul kõik nad ei ole ju elumajad, vaid seal on väga erinevaid funktsioone. Ikkagi vaadatakse, et oleks võimalikult segafunktsiooniline see meie linnakeskus."

Sellele, millist mõju liikuvusele avaldab kõrghoonete ehitamine kesklinnas, saab Männi selgitust mööda läheneda kahte moodi ning see, kuidas läheneda, on selgelt linna strateegia küsimus.

Ühest küljest võib öelda, et ühte kohta koondub väga suur ehitusmaht ja kui arvutada see läbi mingisuguste ettemääratud koefitsientidega, siis tuleb välja, et neid peab panema teenindama väga suure hulga autosid ja tuleb ehitada palju parkimiskohti.

"Teisest küljest võib seda vaadata kui võimalust, vastupidi, liikluskoormuse vähendamiseks kesklinnas, sest linnaehitusteooriad ütlevad ju seda, et tihe, kompaktne kesklinn, kus nii elu kui elamist teenindavad funktsioonid on käe, jala juures, ei nõua autokasutust. Vastupidi, me saame kasutada alternatiivseid liikumisviise, kui meil on korralik avalik ruum, mis on ligipääsetav kõigile elanikele ja on hästi disainitud, siis see toob jalakäijad tänavale, annab täiendava võimaluse kasutada kergliiklemisvahendeid, elektritõukerattaid, ühistransporti, ja kui on liikluskorraldus kujundatud vastavalt, siis auto kasutamiseks kesklinnas otsest põhjust ei ole."

Auto kasutamine kõrghoonete piirkonnas peab olema küll võimalik, aga ta ei pea olema mugav, nentis Mänd.

Endine peaarhitekt juhtis tähelepanu ka sellele, et ühistranspordi struktuur on praeguseks muutunud. Enam ei räägita ainult bussidest-trammidest, vaid ka elektritõukeratastel ja sõidujagamisteenustel on väga oluline roll inimeste liikumiskäitumisele.

"Paljud inimesed just kesklinnapiirkonnas on loobunud isikliku sõiduauto kasutamisest juba selle pärast, et neil on mugavam teha oma sõidud ära näiteks sõidujagamisteenust pakkuvate firmadega, see tuleb kokkuvõttes odavam kui auto pidamine ja vabastab väga palju ruumi just parkimise arvelt."

Uute hoonete puhul nõutakse juba praegu jalgrattakohtade rajamist ning ka elektriautode laadmiskohad just kesklinnas ja suurprojektide puhul on olnud juba projekti osa. Seda mitte linna survel, vaid arendajate valikust tulenevalt, märkis Mänd.

Estonian Business School teatas reedel, et ehitab Tallinna Lauteri ja Maakri tänava kõrghoonete piirkonda 30-korruselise juurdeehituse. Maakri tänavale kõrghoone ehitamise plaani peab jätkuvalt ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Majandusaasta aruande kohaselt ei ole EELK loobunud plaanist rajada Lennuki ja Maakri tänava nurgale 33-korruseline pilvelõhkuja ning jätkab tänavu detailplaneeringu arendamisega.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Märt Treier

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: