Ülemiste järve äärde kerkib ulmelise välimusega kõrghoone ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maru Ehitus kavatseb Tallinna Järvevana tee äärde ehitada ülisuurt kivikamakat meenutava büroohoone, mille motiiv on pärit Linda kivi muistenditest.

Arhitektuurikonkursi võitnud Kadarik Tüür Arhitektide ja Mudel Arhitektide võidutöö "Kivi Maja" on "inspireeritud kohalikust folkloorist, loodusest ja tingimustest". Hoone on arhitektide idee järgi kaetud kompleksse fassaadiga, mis pakub päikesevarju akendele, pesakohti nahkhiirtele ning sümbolit linnale.

Kuivõrd tegu on riigikaitselise ehitise (Ülemiste järv) piiranguvööndiga, siis rohkem maju sinna ehitada ei saa. See on ka üks põhjuseid, miks Maru Ehitus ja ka Tallinna linn soovisid, et ehitatav hoone peab olema midagi erilist ning saama maamärgiks.

"Arhitektuurikonkurss oli tugevate arhitektide vahel. Idee oli, et Lindakivi motiiv on ette antud ja et oleks arhitektuurselt väga eriline, kuna see koht nõuab seda," ütles ERR-ile planeeringu tellija ja koostamise juht Jaan Kurm.

Kurmi sõnul oli ka linn huvitatud, et ei ehitataks tavapärast büroohoonet. "Ta jääb kohe magistraali äärde ja natuke edasi on Ülemiste tsoon. Rohkem hoonestust sinna lähedale ei saagi tulla. See peab olema väljapaistev ja sobiv," lausus Kurm, kelle sõnul ei tea ta, et Eestis midagi sarnast veel kusagil oleks.

Hoone tuleb massiivne ja on tulevikus näha kaugele. Detailplaneeringus on lubatud ehitada kuni 12 korrusega hoone maksimumkõrgusega 40 meetrit.

Hoone erilisus saab kindlasti olema piirkonnale ja kogu linnale plussiks, kuid arhitektide nägemuse keerukus tähendab, et ehitusprojekti koostamisega tuleb kõvasti vaeva näha. Ehitusprojektiga peab lahendama mitmed probleemid.

"Täpsed fassaadilahendused ja asjad – paar projekti on tehtud, aga lõplikult veel paigas ei ole. Ta (hoone - toim.) on ülikeeruline, et vesi ära jookseks ja et lumesulamisveed ei hakkaks sisse ajama. Sellega on veel kõvasti tööd, enne kui need asjad paika saab," rääkis Kurm.

Planeeringujuhi sõnul pole veel kindel, mis materjalist fassaad tuleb. Kuigi hoone sümboliseerib ja meenutab kivi, siis seda materjali tõenäoliselt ei kasutata.

"Ta ei saa kivist, betoonist olla, see läheks liiga keeruliseks. Pigem ikkagi kivi imitatsioonid, teatud osas krohv. Seal on erinevaid variante välja käidud, aga see ei ole veel paigas," lausus Kurm.

Detailplaneeringus on võimalikeks materjalideks välisviimistluses nimetatud betoon, metall, klaas ja puit.

Kurmi sõnul on ka omanike ehk Maru Ehituse jaoks tegu erilise projektiga. "Keeruline ta on, aga omanikud, kes seda finantseerivad, nad soovivad sellist erilist teha. Ta ei ole selline tavakommertsäri," lausus ta.

Hoone püsti kahe aastaga

Kurm ütles, et kui detailplaneering linna poolt kinnitatakse, läheb aasta ehitusprojekti koostamiseks ning veel üks aasta hoone ehitamiseks. Hoone läheb peaaegu täies mahus kasutusse büroomajana, esimesele korrusel saab olema ka väike äripind.

Detailplaneeringu järgi kerkib alale äri- ja parkimishoone, mis ühendatakse olemasoleva büroohoonega. Hoone koosneb seitsmest maapealsest osast, mis on ühendatud maa-aluse ja maapealsete korrustega.

2016. aastal algatatud detailplaneering on endiselt menetluses ning ootab praegu eskiislahenduse avalikku arutelu. "See on pikalt kestnud, viis aastat on seda peaaegu menetletud-arutletud. Kui detailplaneering on kehtiv, siis saab seal oluliselt kiiremalt hakata tegutsema projekteerimisega," märkis Kurm.

Arenduse asukoht on tähistatud punase ringiga. Autor/allikas: tallinn.ee/ERR
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: