Terviseametil napib teiseks laineks kaitsevahendeid ja ravimeid

Terviseameti hallatav riigi tervishoiuvahendite varu ei täida praegu kuu aja vajadust. Kui isikukaitsevahendeid peaks sügisel juurde saama, siis ravimite varu saab täiendust alles järgmisel aastal.
Valitsus on öelnud, et sügisest läheb käiku 1+1 reegel ehk ühe kuu peavad tundlikud asutused, näiteks hooldekodud, isikukaitsevahenditega ise hakkama saama, teise kuu varustab vajadusel riik.
Praegu riiklikest varudest ei piisa, ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna peaspetsialist Andras Banyasz.
"Terviseameti hallatav on riigi tervishoiu varu, mis on loodud välimatu abi tagamiseks. Olemasolev varu katab suurõnnetuste – mitme kannatanuga liiklusõnnetus, põleng – puhul tekkivate patsientide raviks vajaliku. Epideemia ja sellest tingitud tarneraskuste puhul jääb riigi tervishoiuvarust siiski väheks. Lisaks, kui soovime ühiskonnana taolistes olukordades plaanilise ravi jätkumist, siis see vajab kordades suuremat varu. Positiivse poole pealt olgu öeldud, et rahandusministeerium on alustanud üleriikliku isikukaitsevahendite loomisega. Need isikukaitsevahendid on riiki saabumas ja riigi toimimiseks vajalik ühe kuu varu saab lähiajal loodud," lausus Banyasz.
Sama lugu on ka hädaolukordadeks mõeldud ravimite varuga. Kuid neid ei saa juurde enne uut aastat.
"Ravimivaru täiendamiseks ei ole me valitsuselt vahendeid saanud, küll me taotleme seda edasi ja järgmisel aastal on võimalus, et me saame ka oma ravimite varu täiendada," ütles Banyasz.
Valitsuse taga seisab ka lisarahastuse saamine inimeste palkamiseks. Terviseametil endise juhi Merike Jürilo ütles veel ametis olles, et puudu on 20 inimest, lahkunud on teadupoolest kolm töötajat.
Banyaszi sõnul on terviseamet küsinud valitsuselt vahendeid analüütikute palkamiseks. "Tõepoolest, umbes 20 inimest on puudu selleks, et me saaksime ka tulevaste kriiside jaoks paremini valmis olla. Analüütikuid on juurde vaja selleks, et saaks jooksvalt ja efektiivselt andmeanalüüsi teostada. See ootab aga praegu valitsuse vastust ja heakskiitu," lausus ta.
Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule, peavad alates esmaspäevast Eestisse sisenemisel jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni Rootsist, Portugalist, Rumeeniast, Bulgaariast, Horvaatiast, Tšehhist ja Luksemburgist saabujad, samuti Montenegrost ja Serbiast. Kuidas aga riik kontrollib seda, kas inimesed on kaks nädalat kohustuslikus karantiinis?
Banyaszi sõnul otsest järelevalvet ei tehta, eneseisolatsioon põhineb inimeste enda vastutustundel ja on vabatahtlik. "Selle mõte on aga siiski see, et nakkus riigisiseselt ei leviks," märkis ta.
Möödunud kahe ööpäeva jooksul tehti Eestis 375 koroonatesti, positiivseid testitulemusi ei lisandunud. Jätkuvalt viibib juhitaval hingamisel haiglas üks patsient.
Toimetaja: Marko Tooming