Haigekassa analüütikud liitsid kokku 2020. aasta esimese poolaasta kõik raseduse diagnoosiga seotud arved. Eelmise aastaga võrreldes näitavad praegused numbrid umbes 19-protsendilist langust. Samas ei pruugi need arvud olla ammendavad.

"Üks võimalus on eriti nende viimasemate kuude arvetega, et kõik arved ei ole veel haigekassale laekunud ja selle võrra on viimaste kuude arvud veidi väiksemad võrreldes eelmise aastaga," selgitas haigekassa analüütik Inge Ringmets ERR-ile.

Langust on näha ka kinnitatud raseduste arvus, mis on langenud pea 18 protsenti ehk 1300 kinnituse võrra.

Langenud on ka esmaste raseduste arved. "Kui eelmisel aastal veebruarist maini on käinud umbes 1500 naist kuus esmase rasedusega arsti juures, siis sellel aastal on need arvud 1100 ja 1300 vahel," ütles Ringmets.

Ta rääkis, et languse põhjust ei saa üheselt väita. Ringmetsa sõnul võib seletus olla väga lihtne - vahel on väiksema sündide arvuga aastad ja põhjuslikkus ei pruugi olla väline.

"Statistikaameti rahvastikuprognoos näiteks ütleb ka, et null-aastaseid ehk siis kaudselt ka sünnitusi on 2020. aastal vähem võrreldes 2019. aastaga. Ja ilmselt see ka peegeldub rasedate arvudes, et need on sellel aastal natuke väiksemad," arutles Ringmets.

Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar rääkis, et kriisi ajal raseduste vähenemine on väga selgete põhjustega.

"On väga kindlalt ära tõestatud, et sellistes kriisisituatsioonides tegelikult inimese keha läheb ka kriisitingimustesse, stressi. Ja on teada see, et stress tegelikult ei ole üldse soodne tegur raseduse tekkeks, pigem läheb keha just kaitsesse," selgitas Arusaar.

"Laste saamine on ikka seotud sellega, kui sul on ees kindel tulevik. Pigem oli see seotud ka sellega, et majanduselu seisis ja inimestel tegelikult puudus usk tulevikku. Kui su äri sisse ei too, siis sa oled üsna ebakindlas olukorras ja majanduslikult ebakindel pinnas ei ole kindlasti laste planeerimisel soodus," lisas ta.

Samas tõdes Arusaar, et praegu on ka lihtsalt aeg, kus pole nii palju sünnitamiseas naisi. Arusaare sõnul on praegune esmase emaks saamise keskmine vanus umbes 27.

"Sündimuse teke on tegelikult seotud hoopis rahvastikukõveraga. On teatud aeg ja periood, millal on sünnitamisealiste naiste osakaal rahvastikus kõrgem. Praegu me oleme jälle mõõnas."

Samas ei saa väita, et eriolukorra ajal ei tegeletud rasedust soodustavate tegevustega. Kondoomide müümisele spetsialiseerunud e-poe kondoom.ee andmeil kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes eriolukorra ajal kondoomide ost 40 protsenti.