Esimese seitsme kuuga sündis tänavu kokku 7777 last. Eelmisel aastal sündis samal perioodil 8084 last.

Rahvastikuminister Riina Solman ütles, et juuli on olnud käesoleva aasta kõige lasterohkem kuu, mil sündis 1287 last, neist 622 tüdrukut ja 665 poissi. See on 76 last rohkem kui juunis ning näiteks 332 last rohkem kui veebruaris.

Kaksikuid registreeriti juulis 21 paari, neist neli paari poisse, üksteist paari tüdrukuid ja kuus segapaari. Tallinnas registreeriti 467 sündi, Harjumaal 173, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 81, Jõgevamaal 27, Järvamaal 29, Läänemaal 26, Lääne-Virumaal 55, Põlvamaal 16, Pärnumaal 92, Raplamaal 36, Saaremaal 27, Tartumaal 186, Valgamaal 18, Viljandimaal 31 ja Võrumaal 20 lapse sünd.

Juulis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Alisa, Sofia ja Eva (9). Poistele pandi enim nimeks Robin (15), Rasmus (11) ja Sebastian (9).

Augustikuust loodab Solman selle aasta rekordit.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi näitab üldiselt sündide arv 2030. aastate alguseni langustrendi ja hakkab siis jälle tõusma, sest siis tõuseb sünnituseas naiste arv.

"Eks sündide statistika on tore andmestik, mida jälgida ja prognoosida. Kahjuks peame muidugi tõdema, et sünnitusikka jõuab Eestis üha vähem naisi ja seetõttu aastate lõikes hakkavad sündide arvud siiski kahanema. Usun aga, et õige perepoliitikaga saame siiski nii mõndagi ära teha ja käega löömiseks ei ole veel põhjust," nentis Solman.