Möödunud aastal maksid Eesti elektritarbijad taastuvenergia tootjatele tasu kokku ligi 90 miljonit eurot. Selle maksmiseks koguti iga müüdud kilovatt-tunni eest lõpptarbijalt möödunud aastal koos käibemaksuga 1,25 senti. Sellel aastal tõstis Elering tasu 1,36 sendini kilovatt-tunni kohta.

Laekuvast tasust makstakse taastuvenergia tootjatele toetust. Praegu tehakse seda peaasjalikult 2016. aastal nii-öelda lõppenud toetusskeemi alusel. Taastuvenergia toetust 5,37 senti kilovatt-tunni kohta ja tõhusa koostootmise toetust 3,2 senti kilovatt-tunni kohta. Kokku 12 aastat.

Eleringi aasta algusest määratud taastuvenergia tasu peaks üldiselt katma ära aastased väljamaksed. Möödunud aastal seda kehtestades eeldas Eesti võrguhaldur, et taastuvenergia tootmine jääb 2019. aastaga võrreldes umbes samasse suurusjärku ja elektri kogutarbimine kasvab Eestis 1,14 protsendi võrra.

Reaalsuses aga taastuvenergia tootmine sel aastal tõusis ja samas koroonakriisi tingimustes elektri tarbimine langes.

Taastuvenergia tootmise kasvu taga oli veel lisaks Utilitase Mustamäe biokütusel töötava koostootmisjaama tööle hakkamine möödunud aasta novembris. Kuivõrd projekti alustati 2013. aastal, mahtus see veel jätkuvalt 2016. aastal lõppenud skeemi alla.

Eleringi pressiesindaja Ain Köster ütles ERR-ile, et puudu oli sel aastal hinnanguliselt 13 miljonit eurot. Selle katmiseks võib ettevõte ka aasta keskel taastuvenergia tasu muuta, et puudujääk ära katta. Eleringi hinnangul oleks vaja olnud augustist tõsta taastuvenergiatasu ligi 30 protsenti – koos käibemaksuga 1,36 sendilt kilovatt-tunni eest 1,75 sendile.

Selleks et Elering augustist hindu ei tõstaks – mis kodumajapidamisi küll vähem, aga selle eest palju energiat tarbivaid tööstusi rohkem mõjutaks – eraldas valitsus möödunud nädalal ettevõttele neli miljonit eurot.

"Valitsuse eraldatud neli miljonit eurot võimaldab see erakorraline tariifi tõus ära jätta," ütles ERR-ile majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.

"Valitsus saab sügisel juba vajadusel edasi arutada, kas leida veelgi vahendeid või korrigeerib Elering aasta lõpul taastuvenergia tariifi, et laekumised kataksid toetuse väljamakseid. Kuna taastuvenergia tootmine sõltub suurel määral tuuleoludest, päikeseoludest, veerohkusest ja koostootmisjaamade puhul ka kütteperioodist, mida ette ennustada on keeruline, siis on taastuvenergia toetuste eelarve defitsiiti või ka ülejääki aasta lõpul ka varem esinenud. Seda saab tariifi korrapärasel muutmisel aasta lõpus ka arvestada," lisas Tatar.

"Oluline on ka asjaolu, et varsti hakkavad juba esimesed suured taastuvenergia tootjad skeemist väljuma, sest toodangu subsideerimise periood 12 aastat saab täis. Lisanduvad uued tuule- või päikesepargid ei vaja enam nii suurt dotatsiooni ning liituvad skeemiga läbi toetuse vähempakkumiste. Seal oleme juba täna näinud enam kui kaks korda madalamaid toetuse vajadusi," märkis Tatar.

Samas on veel ebaselge, kas 2016. aasta toetusskeemi alla võiks minna Eesti Energia arendatav Tootsi tuulepark. Riiklik energiafirma esitas Eleringile taotluse asja hinnata ja selle osas otsus teha 19. juunil. Eleringil on seadusest tulenevalt kolm kuud aega asja vaagida, samas lisainfo vajadusel võib tähtaeg edasi nihkuda ja millal otsus langetatakse, ei ole veel kindel.

Selle aasta viie esimese kuu kokkuvõttes ulatub toetust saava taastuvelektri kogus 881 gigavatt-tunnini, võrreldes 759 gigavatt-tunniga eelmisel aastal. Taastuvenergia toetuste maht läheneb sellel aastal prognoosi järgi 100 miljonile eurole. 2019. aastal oli sama näitaja 91,4 miljonit eurot.

Aastatel 2010-2019 on Eesti elektritarbijad toetanud taastuvenergia tootjaid 691 miljoni euroga.