Aab: isikukaitsevahendite hange sügiseks on töös, palju saab toota ka Eestis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Riigihalduse minister Jaak Aab pole nõus terviseameti seisukohaga, et sügiseseks võimalikuks teiseks koroonalaineks pole meil piisavalt kaitsevahendeid ja ravimeid. Aabi sõnul on vastav hange on praegu töös, samuti on Eestis kasvanud isikukaitsevahendite tootmise võimekus.

Valitsus on öelnud, et sügisest läheb käiku 1+1 reegel ehk ühe kuu peavad tundlikud asutused, näiteks hooldekodud, isikukaitsevahenditega ise hakkama saama, teise kuu varustab vajadusel riik.

Praegu riiklikest varudest ei piisa, ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna peaspetsialist Andras Banyasz.

Jaak Aab ütles ERR-ile, et suuremat ravimitevaru füüsiliselt ei ole praegu tõepoolest olemas, küll on need kaetud lepingutega hulgifirmadega. "Ja põhimõtteliselt see ravimite varu kriisiajal ka toimis, kuigi ka seal katkesid erinevad lepingud ja tarned," ütles Aab.

Riigihalduse minister lisas, et praegu valmistab sotsiaalministeerium ette erinevate varude täiendamist. Millal see juhtub, oleneb ka rahast. "Aga ma usun küll, et me oleme sügiseks, kui räägitakse võimalikust teisest lainest, kindlasti paremini valmis," sõnas Aab.

Ka Eesti ravimitootjad arendavad erinevaid võimekusi nende ravimite osas, mida just koroonaviiruse leevendamisel kasutati.

Isikukaitsevahendite varumiseks on riik kuulutanud välja raamhanke, kus kõigile tervishoiuasutustele, haiglatele, perearstidele, hoolekandeasutustele ja kohalikele omavalitsustele, ka riigiasutustele on tehtud ülesandeks muretseda isikukaitsevahendite varu. Hanked selle raami sees toimuvad augustikuus, siis juba hangitakse konkreetsed vahendid, selgitas Aab.

Kuna kevadel oli Eesti valmistunud palju hullemaks olukorraks ja varus isikukaitsevahendeid suurtes kogustes, mida nii palju tegelikult ei kulunud, siis praegu on teatud varu Aabi kinnitusel olemas. Ühe kuu varu suhtes iga tervishoiu- või hoolekandeasutuse või kohalik omavalitsus saab hinnata, palju tal juurde on vaja.

"Terviseamet ja sotsiaalministeerium on andnud selleks oma prognoosi, mis piltlikult öeldes oleks kolm korda hullem kui aprillikuu. Ühe kuu varu on tegelikult selline, mis on kolm korda suurem kui aprillis kulus, pluss siis teise sama suure koguse varub riik keskselt."

Kõige rohkem kulub kirurgilisi maske, neid kasutavad hooldekodud, haiglad, riigiasutused, politsei jne ning neid peab olema ühe kuu varuna 9 miljonit. Riigi keskses varus on samuti 9 miljonit. "Meil on kesksest varust umbes pool olemas, sest nii palju ei kulunud. Ma arvan, et asutuste seis on umbes sama."

Pakkumisi isikukaitsevahendite tarnimiseks on hanke raames teinud umbes 30 firmat, ütles Aab, kes loodab, et konkreetsete hangete raames hind kujuneb oluliselt madalamaks kui aprillis või mais.

8. juulil sai sertifikaadi ka Jõgeva mööblitootja Softcom, kes on võimeline tootma täiesti kontrollitud ja sertifitseeritud kirurgimaske. Ettevõte ise on tootmisvõimekuseks öelnud miljon maski kuus.

"Ehk siis uute lainete puhul ei pea Eesti lootma ainult Hiinast tarnitavale kaubale. Kaitsepõllesid, -visiire, erinevaid muid vahendeid toodetakse ka Eestis," ütles Aab, lisades, et Jõgeva maski puhul on eriti hea see, et ka see keskmine materjal, mis on määrav selle maski juures filtreerimisel, on koostöös ühe teise Eesti ettevõttega välja arendatud.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: