Keeld jõustub 29. septembril ning sellele eelnesid Kanada vastutollid, mis hakkasid teisipäeval kehtima 20 miljardi dollari väärtuses USA kaupadele. Kanada reageeris USA presidendi Donald Trumpi kehtestatud tollidele, mis ta kehtestas pärast seda, kui riikidevahelised kaubandusläbirääkimised augustis nurjusid.

Trump astus ka samme selleks, et jätta Kanada ettevõtted ilma võimalusest osaleda USA valitsuse suurtes hangetes. Ta andis USA üldteenuste ametile korralduse tunnistada Kanada tooted selliste lepingute jaoks kõlbmatuks seni, kuni Kanada annab Ameerika toodetele võimaluse sealsel turul "täielikult ja õiglaselt" konkureerida.

Kanada peaminister Mark Carney teatas teisipäevals, et Kanada strateegia seisneb suurema iseseisvuse saavutamises, ning lubas neid jõupingutusi kiirendada: "Et ükski riik ei saaks meid pantvangi võtta. Ja et me saaksime elada nii, nagu me tahame elada," ütles ta.

Tüli on pea peale pööranud ühed maailma kõige tihedamad kaubandussuhted. 22. augustil kehtestas USA umbes viiele protsendile Kanada impordist 50-protsendised tollid, väites, et Kanada on Ameerika piima-, alkoholi- ja autotööstust ebaõiglaselt kohelnud.

USA ja Kanada on kaubanduse üle juba pikka aega vaielnud, eriti Kanada kaitstud piimaturu ning okaspuu saematerjali tootjatele antavate toetuste pärast. Sellest hoolimata olid riikidevahelised suhted sõbralikud ja nad jäi kindlateks liitlasteks.

Trumpi ajal on USA ja Kanada suhted kiiresti halvenenud. Lisaks Kanada kaupadele tollide kehtestamisele on Trump korduvalt teinud teravaid avaldusi Kanada muutmise kohta USA 51. osariigiks. Carney tuli eelmisel aastal võimule ootamatu valimisvõiduga, lubades Trumpile vastu astuda.

Mõned Kanada provintsid on keelanud USA alkoholitoodete müügi – samm, mis tõi teisipäeval kaasa USA vastukeelu mitmesugustele Kanada veinidele ja kangetele alkohoolsetele jookidele. Keeld puudutab ka mõningaid mootorrattaid ja mopeede, piimatooteid, sealhulgas vadakut, ning erinevaid melassiliike.

Kanada läheneb Euroopa Liidule

Kanada kaalub sidemete tihendamist Euroopa Liiduga viisil, mis võiks jääda liikmesusest vaid napilt väljapoole, ütles läbirääkimistega kursis olev Kanada ametnik.

Võimalused võivad hõlmata olemasolevate kokkulepete laiendamist, uue lepingu üle läbirääkimist või muude koostöövormide loomist. Ametniku sõnul peab Kanada juba nõu provintside, territooriumide ja ametiühingutega, et arutada, milline võiks sügavam suhe EL-iga välja näha, kuid ühtegi konkreetset mudelit pole veel valitud.

Ametnik rääkis anonüümsuse tingimusel, kuna tal polnud luba läbirääkimistest avalikult rääkida.

Carney sõidab järgmisel nädalal Strasbourgi, kus ta kuulab 16. septembril Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kõnet Euroopa Parlamendis, mille ta peab olukorrast Euroopa Liidus ning esineb järgmisel päeval ise europarlamendi ees.

Kanada vaatab USA-st kaugemale

Carney tunnistas, et USA kaubandusmeetmed põhjustavad lühiajaliselt raskusi, kuid ütles, et need sunnivad Kanadat kiiremini tegutsema investeeringute, taristu ja kaubanduse mitmekesistamise nimel.

"See oli lihtne äri, kuid see tähendas, et sõltusime liiga palju ühest majanduspartnerist," ütles ta. "See aeg on läbi."

Üle 70 protsendi Kanada ekspordist läheb endiselt USA-sse, mis näitab, kui mahukas saab olema Carney püüd kaubandust mitmekesistada. Tema sõnul kasvab Kanada eksport teistesse riikidesse siiski kiiresti ning peaks järgmise kümnendi jooksul kahekordistuma.

Kanada vastab Trumpi sammudele

Carney kaitses vastumeetmeid, öeldes, et Kanada ei saa lubada Ameerika kaupadel tulla riiki tolllivabalt ajal, mil Kanada ettevõtted peavad USA tollimakse tasuma.

Tema sõnul ei püüdnud Kanada vastasseisu eskaleerida, kuid tollide kehtestamine olid vajalik Kanada töötajate kaitsmiseks.

Carney sõnul seisnes suurem probleem selles, mida Washington nurjunud läbirääkimistel nõudis.

"Kõige põhimõttelisem probleem on see, et USA nõudmiste kogum näitas, et nad tahtsid, et me muutuksime neist veelgi sõltuvamaks, mitte vähem sõltuvaks," ütles ta. "Liiga paljudes valdkondades tahtsid nad sõltuvust, mitte tõelist majanduspartnerlust."

Peaministri sõnul soovis Washington piiranguid prantsuskeelsetele ja kultuurilistele kaitsemeetmetele, mõju tulevastele kaubanduslepingutele ning tingimusi, mis nõrgestaksid auto-, terase- ja metsatööstust.

See, kuidas kaubandussõda lõpeb, võib avaldada mõju Kanadast palju kaugemale, pannes proovile küsimuse, kas väiksem USA liitlane suudab Trumpi majandussurvele vastu seista ilma järele andmata.

Teisipäeva alguses ütles Kanada ametnik, et Ottawa ei kavatse oma kurssi muuta olenemata sellest, kas Trump vastab mitte millegagi või sellega, mida ametnik nimetas "tuumavastuseks". Valitsuse strateegia jääb ametniku sõnul keskenduma kodumaise tootmise ja majanduse tugevdamisele ning kaubanduse mitmekesistamisele välismaal.

Kanada kehtestatud tollid puudutavad sadu Ameerika tooteid, sealhulgas terast, alumiiniumi, juustu, kodumasinaid, rõivaid, kosmeetikat ja põllumajandustehnikat. Tollitariifi määrad on 15, 25 või 50 protsenti. Meetmed hõlmavad umbes 20 miljardi dollari väärtuses Ameerika kaupu ehk ligikaudu kuute protsenti kogu USA ekspordist Kanadasse, mille väärtus oli mullu 333,6 miljardit dollarit.

Pärast USA ja Kanada kaubandusläbirääkimiste kokkuvarisemist 21. augustil on Trump ja tema administratsioon kehtestanud täiendavaid tollimakse ning esitanud rea ähvardusi ja rünnakuid, kujutades Kanadat nõrga ja sõltuvana.

Trumpi kaubandussõda ja korduvad jutud Kanada muutmisest 51. osariigiks on tekitanud kogu riigis pahameelt. Kanadalased on järsult vähendanud reisimist USA-sse ning boikoteerinud Ameerika kaupu – samme, mida Carney on kiitnud kui märki rahva otsusekindlusest.

Kanada Briti Columbia provintsi peaminister David Eby ütles, et provints paigaldab USA piiriületuspunktidesse uued sildid kirjaga: "Tere tulemast Briti Columbiasse, Kanadasse. Tugev, uhke ja MITTE KUNAGI 51. osariik. Vabandust!"

"Kuigi meie lahkus on üks meie suurimaid tugevusi, ei tohiks seda lahkust mitte kunagi, mitte mingil juhul pidada nõrkuseks," ütles Eby.

Kumbki pool ei kiirusta naasma läbirääkimistelaua taha

Kanada kaubandusminister Dominic LeBlanc ütles, et valitsus hindab USA viimaseid tariifimeetmeid ning et ta on jätkuvalt ühenduses USA kaubandusesindaja Jamieson Greeriga. Tema sõnul on Kanada valmis läbirääkimisteks niipea, kui Washington seda soovib.

Trumpi administratsiooni kõrge ametnik, kes andis teisipäeva hilisõhtul Valge Maja korraldatud konverentskõnes ajakirjanikele ülevaate olukorrast, ütles, et USA ja Kanada kaubandusesindajad on pidanud konstruktiivseid vestlusi ning räägivad lähipäevil uuesti, et näha, kas leidub "edasine tee".

USA endine kaubandusametnik Wendy Cutler ütles, et üldrahvalik toetus Carneyle, mis ületab praegu 70 protsenti, annab talle vähe põhjust läbirääkimiste taasalustamiseks.

"On selge, et praegu ei taha kumbki pool jätta muljet, et nad on taaslähenemisel liiga innukad, sest kardavad paista nõrgana," ütles ta.