Haigekassale eraldatud lisarahast kasutati ära ligikaudu pool ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Haigekassa
Haigekassa Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Haigekassa sai riigi lisaeelarvest tänavu kevadel pandeemia tagajärgedega tegelemiseks 40 miljonit eurot, kulud kasvasid eriolukorra ajal võrreldes mullusega aga umbes 20 miljoni võrra. Hüvitiste maksmise tippkuu oli aprill, juba juunis muutus olukord tavapäraseks.

Haigekassa sai lisaeelarvest täiendavaid vahendeid töövõimetushüvitiste väljamaksmiseks perioodiks märtsist maini kokku 40,7 miljonit eurot. Sellest 7,1 miljonit eurot oli mõeldud esimese kolme hüvitise päeva katmiseks ning 33,6 miljonit viiruspandeemiaga seotud lisakulude katmiseks.

Esimese kolme päeva eest on haigekassa välja maksnud haigus- või hoolduslehtede eest 6,8 miljonit eurot, ütles ERR-ile haigekassa avalike suhete osakonna juhataja Evelin Trink.

"Viiruse levikust tingitud lisakulud töövõimetushüvitiste osas – haiguslehti võeti rohkem – on umbes 10 miljonit eurot," ütles Trink.

Võrreldes eelmise aasta märtsi, aprilli ja maiga võeti tänavu välja 54 400 haiguslehte rohkem kui mullu samal perioodil – vastavalt 78 869 ja 133 276 haiguslehte.

Tavapärasest rohkem võeti haiguslehti ülekaalukalt aprillis – 71 696, mis oli 45 000 rohkem kui aasta varem. Märtsis võeti haiguslehti sama palju kui mullu, mais oli vahe mullusega alla 9000. Juunis langes haiguslehtede arv juba tavapärasele tasemele, 20 000 juurde.

Kui mullu aprillis maksti haigushüvitist kokku 7,5 miljonit eurot, siis tänavu 19,4 miljonit, seega oli vahe pea kolmekordne. Mais maksti hüvitist 10,3 miljonit ja juunis 7,6 miljonit eurot. Võrdluseks: mullu juunis maksis haigekassa haigushüvitist 5,7 miljonit eurot.

Hooldushüvitist maksis haigekassa märtsis viis ja aprillis neli miljonit eurot, mis on poole rohkem kui mullu nendel kuudel.

Trinki sõnul oleks pidanud haigekassa kõik hüvitised välja maksma ka ilma lisaeelarvest saadud rahata.

"Töövõimetushüvitise kulud on haigekassa jaoks kohustus. Olenemata eelarve summast peame töövõimetushüvitised välja maksma. Seetõttu ei saa me otseselt rääkida jäägist. Kindlasti tuleb võrreldes eelarvega ülekulu lähtuvalt COVID-19 pandeemiast, kuid selle katteks saime täiendavad vahendid lisaeelarvega. Seetõttu haigekassa niinimetatud tulemile mõju ei teki," lausus ta.

Sarnaselt haigekassaga jäi koroonapandeemia tõttu erakorraliselt eraldatud raha üle ka töötukassal. Kui töötasu hüvitisteks oli märtsist maini planeeritud 250 miljonit eurot, siis välja maksti 231,7 miljonit.

Avalduste kontrollimine alles käib

Haigekassa alustas juuni alguses eriolukorra ajal väljastatud töövõimetuslehtede kontrollimist, esimeses etapis kõrvutatakse haiguslehtede andmeid töötukassa töötasu hüvitise saajatega. Väärkasutajatelt nõutakse raha tagasi.

Andmete vahetamisel tehakse koostööd töötukassaga, vaadatakse üle, kas ja kui palju enam kui 130 000 töötasu hüvitist saanud inimesest olid samal ajal ka haiguslehel.

Trinki sõnul töö käib ja tulemusteni läheb veel aega. "Tegemist on ajamahuka ettevõtmisega – lehtede analüüs, seejärel usaldusarsti kontroll, muud toimingud – ilmselt saame rohkem infot jagada sügise poole," ütles ta.

Haigekassa leidis samas juba automaatkontrolliga üle 500 haiguslehe, kus oli juhtumeid, et inimene oli saanud terve kuu eest samaaegselt nii haigushüvitist kui ta töötasuhüvitist.

Töötukassa teeb samuti kõigile taotlustele järelkontrolli. Esialgsete kontrollide põhjal tunnistati kehtetuks 350 inimese osas töötasu hüvitise määramine ning esitati tagasinõue. Seda põhjusel, et tööandja on rikkunud koondamiskeeldu või on inimene hüvitise taotlemise perioodil viibinud terve kuu töövõimetuslehel. Töötasu hüvitise järelkontrollid kestavad selle aasta lõpuni.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: