Palgahüvitise taotlejate arv langeb kiiresti ja igal elualal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Trammitee hooldus
Trammitee hooldus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kui töötukassal oli töötasu hüvitisteks märtsist maini planeeritud 250 miljonit eurot, siis välja maksti 231,7 miljonit. Juuni eest on seni makstud 23,8 miljonit. Juuli eest pole töötasu hüvitamisega plaanis jätkata.

12. juuli seisuga oli enim toetust saanud enim töötleva tööstuse ettevõtted, kus hüvitist oli makstud 2058 ettevõttele 64,4 miljonit eurot. Sektoritest oli teisel kohal kaubandus: 3590 ettevõttele maksti 47,2 miljonit. Järgnesid majutus ja toitlustus (1716 ettevõtet, 29,3 miljonit) ja ehitus (1900 ettevõtet, 19,5 miljonit).

Kuigi juuni eest palgatoetuse taotlemine on alles poole peal (kestab juuli lõpuni), siis juba praegu on näha, et aprilli ja mai toetuste arvuni ei jõuta.

Kõige suurem langus on toimunud kaubanduses: kui aprilli ja mai eest maksti ettevõtetele töötasu hüvitist vastavalt 25 000 ja 18 000 korral, siis juuni eest seni 2700 korral. Töötlevas tööstuses maksti aprillis ja mais toetust vastavalt 27 600 ja 26 000 korral, juuni eest seni 8227 korral.

Toetuste arv kahaneb aeglasemalt majutus- ja toitlustussektoris (mais 8223, juunis 5258) ja haldussektoris (6032 ja 4050).

Esmaspäeva seisuga on ettevõtetest enim töötasu hüvitist saanud Tallinkile kuuluv Hansaliin (5,8 miljonit eurot). Järgnevad Norma (2,45 miljonit) ning samuti Tallinkile kuuluv HT Laevateenindus (1,85 miljonit).

  1. Hansaliin 5,797 (miljonit eurot)
  2. Norma 2,450
  3. HT Laevateenindus 1,850
  4. Enefit Kaevandused 1,842
  5. Tallink Grupp 1,490
  6. Rahvusooper Estonia 1,393
  7. Bolt Technology 1,365
  8. Postimees Grupp 1,320
  9. Wendre 1,259
  10. Tallinna Lennujaam 1,204

Aprillist juuni lõpuni esitas töötasu hüvitamise avalduse 17 584 asutust, kes taotlesid märtsi, aprilli ja maikuu töötasu hüvitamist 137 399 töötajale. Töötukassa maksis kolme kuu eest välja 231,7 miljonit.

Juunikuuga algas taotlemise teine voor, kus tingimused muutusid rangemaks. Kuivõrd juuni eest saab taotlusi esitada juuli lõpuni, pole lõplik taotluste arv ja väljamakstav summa veel selge. Reede seisuga oli töötukassa maksnud välja 23,8 miljonit eurot, mis tähendab, et kahe vooru peale kokku on nüüdseks palgahüvitise kogukulu 255 miljonit, ütles ERR-ile töötukassa pressiesindaja Lauri Kool.

Kui märtsi hüvitise saajatest moodustasid kõige suurema osa majutuse ja toitlustuse valdkonna töötajad (26,9 protsenti hüvitise saajatest), siis aprilli ja mai hüvitise saajates hulgas oli kõige rohkem töötleva tööstuse valdkonna töötajaid (vastavalt 22,8 ja 28,6 protsenti).

Suurem osa hüvitise saajatest töötas Harjumaal registreeritud või tegutsevas asutuses (62,2 protsenti hüvitise saajatest), järgnesid Tartumaa (10,7 protsenti) ning Ida-Virumaa (6,1 protsenti).

Harjumaa ettevõtetele on seni makstud 167 miljonit eurot, Tartumaale on läinud 25 miljonit, Ida-Virumaale 13,5 miljonit. Kõige vähem on toetusraha läinud Põlvamaale (1,34 miljonit) ja Hiiumaale (610 000 eurot).

Kooli sõnul jääb seni välja makstud raha prognoositu piiresse. "Kindlasti jääb kulu planeeritud summa piiridesse, pigem isegi planeerisime veidi suuremat kulu. Esimese vooru jaoks oli planeeritud 250 miljonit, kulu oli väiksem. Teise vooru kulu on samuti väiksem olnud," märkis ta.

Töötasu hüvitamise meetme kahe etapi maksumuseks kavandati umbes 300 miljonit eurot. Töötukassa reservis oli selle aasta alguses 838 miljonit eurot, prognoosi kohaselt on sellest aasta lõpuks alles vähem kui 400 miljonit.

Juuniga lõppeb toetamine ära

Kolmandat toetusvooru avada pole praegu plaanis. Vastava ettepaneku peaks valitsusele tegema töötukassa nõukogu, kuhu kuuluvad ametiühingud, tööandjate ja valitsuse esindajad. Tänase seisuga ei ole töötukassa nõukogu arutanud küsimust töötasu hüvitamisega jätkata, ütles Kool.

"Töötukassa reservidest on see hüvitis võtnud juba päris suure tüki ja peab olema kindel, et töötukassa saaks hakkama ka oma põhilise funktsiooniga – maksta inimestele töötuks jäämise korral toetuseid, hüvitisi," lausus Kool.

Petturid selguvad ka järelkontrollis

Töötasu hüvitis on jäetud määramata ligi 1100 inimesele. Töötukassa teatel peamiselt seetõttu, et tööandja ei ole vastanud käibelanguse kriteeriumile; hüvitise avalduses toodud töötaja osas ei ole tööandja kohaldanud töölepinguseaduse vastavaid paragrahve või tegemist on olnud fiktiivse töösuhtega, mis on kantud töötamise registrisse töötasu hüvitise saamiseks.

Lauri Kool ütles, et kuivõrd kõik taotlused lähevad järelkontrolli, siis hakkab selguma, kelle pettusekatse esialgu läbi läks. "Täna on põhilised probleemid – katse petta – seotud sellega, et kiiresti on loodud ettevõte või võetud inimesed palgale, kuigi tegelikult ettevõttes mingit tegevust ei toimu," rääkis Kool, kelle sõnul võetakse enamasti avaldus kiiresti tagasi, kui töötukassa küsib taotluse esitajalt lisainfot, seejärel lihtsalt loobutakse taotlemisest kiiresti.

Esialgsete kontrollide põhjal on 350 inimese osas tunnistatud kehtetuks töötasu hüvitise määramine ning esitatud tagasinõue. Seda põhjusel, et tööandja on rikkunud koondamiskeeldu või on inimene hüvitise taotlemise perioodil viibinud terve kuu töövõimetuslehel. Töötasu hüvitise järelkontrollid kestavad selle aasta lõpuni.

Märtsist maini ehk esimeses voorus pidi taotleja vastama vähemalt kahele tingimusele kolmest: tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga; tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda; tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.

Teises voorus ehk juunis pidi taotleja vastama ühele tingimusele kahest: vähemalt 50 protsendile ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda ning töötajate tööaega on vähendatud vähemalt 30 protsendi võrra või vähemalt 50 protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsendi võrra või alampalgani.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: