Kuigi eelnõu jätab mulje, et kohtute avaandmed muudetakse masinloetamatuks pärast määruse jõustumist, ei saa neid andmeid ajalehe teatel Riigi Teatajas masintöödelda juba üle kahe kuu.

Ettevõtja Evert Nõlv töötas kolm aastat tagasi välja kohtute avaandmetetöötlemiseks mõeldud rakenduse xLaw, mis on juristidele abiks pretsedentide otsimisel ning võimaldab muu hulgas teha andmebaasist käänetest sõltumatuid märksõnaotsinguid ja nüüd kasutab rakendust iga päev üle 1500 juristi, muu hulgas üle 50 advokaadibüroo ja kõik Eesti kohtud.

Nõlva hinnangul on avaandmetele ligipääsu piiramine vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga 2019/1024, kus on eraldi välja toodud, et kohtudokumendid on väärtuslik varamu ja ettevõtjad peaksid saama kasutada seda andmekogu uute rakenduste välja arendamiseks.

"8. mail ilmus ootamatult ilma õigusliku aluseta Riigi Teataja veebilehel kohtulahendite otsingule eraisikute õiguste kaitse põhjendusega robotlõks ehk tegelikkus vastab juba praegu määruses taotletule," lausus Nõlv Postimehele.

Justiitsministeerium saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile kohtute infosüsteemi põhimääruse muudatusettepanekud, mille järgi ei antaks enam Riigi Teatajas avaldatavaid kohtulahendeid ja istungiandmeid avaandmetena kasutamiseks.

Sama ettepaneku järgi eemaldab Riigi Teataja kohtulahendist inimese andmed pärast karistuse kustumist. Aegi sõnul on see karistuse ära kandnud inimeste huvides.