Kolmapäeva varahommikul jõudsid meieni teated ühelt poolt droonirünnakutest meie piirkonnas Soome lahel ja teiselt poolt hiljem tuli ka teade, et on saanud pihta üks Vene sõjalaev, küll väiksem ja mitte juhuslikult, vaid täitsa teadlikult. Mis mõtteid või tundeid see teade teis tekitas, kui te seda lugesite?

Et droonisõda on jõudnud uuele tasemele, et on saavutatud võimekus liikuvaid sihtmärke, sealhulgas laevu, selliselt distantsilt tabada. Esimene mõte, mis minu peas käis, on, et on toimunud mingisugune tehnoloogiline hüpe ukrainlaste poolt, millega nad suudavad reaalajas droone ümber juhtida, ümber suunata, mitmekordselt rünnata ja sihtmärke leida. See nõuab päris tugevat tehnilist lahendust, et reaalajas drooni ninast pilt jõuaks nendeni, kes seda juhivad. See oli esimene mõte, mis mul käis.

Kuigi alguses oli väike kahtlus, et see võis olla ka juhuslik intsident laeval – ei olnud täpselt teada, kas droon tabas seda või laeval endal juhtus midagi –, siis nüüd tagantjärele on kinnitust saadud, et see tõepoolest oli Ukraina droon, mis Venemaa laeva seal tabas. Kuidas selle drooni liikumistrajektoor on, sest meil siin Eestis on väga oluline teada anda, et meie õhuruumi ega mereruumi see droon ju ei läbi?

Ma ei oska täpselt öelda, kustpoolt ta tuli, aga tõenäoliselt ta ikkagi lõuna poolt tuli. Kas ta nüüd läbis meie õhuruumi või merealasid, seda oskavad öelda need pädevad inimesed, kes istuvad seireseadmete taga.

Selline võimekus on olemas või?

Ma loen avalikest allikatest, et ta tuli ilmselt lõuna poolt. Kas ta tuli üle Vene territooriumi, aga ilmselgelt asus see alus Soome lahe põhjapoolses osas, pigem lähemal Soome territoriaalmerele kui meile. Miks ta seal seisis ja millega toimetas? Kindlasti ei tundu, et ta oli osa Ust-Luga sadama õhukaitsest. Esiteks ei ole selle laeva ehitus ja relvastus mõeldud selleks, et pakkuda piirkondlikku õhutõrjet. Kui vaadata tema relvastust, siis on ta üsna hädine isegi enesekaitseks, kui teda ründab palju droone korraga. Sellise droonirünnaku puhul on kindlasti oluline mass ehk droonide rohkus, et koormata üle vastase õhutõrjesüsteemid.

Selle laeva nimi on Naro-Fominsk. Mis laev see selline on? Ma saan aru, et see pole kõige suurem laev. Tema tabamus oli selline, et ta sai ikkagi omal jõul sadamasse liikuda ja see laev põhja ei läinud. Mis laev see on ja mis selle laevaga tehakse?

Nagu täna meediast on läbi käinud, on nad ehitatud kaliiberraketikandjateks. Nende väiksus annab neile eelise, et neid saab liigutada erinevate merealade vahel. Kasutades Venemaa siseveeteid, saab neid viia üles Põhjamerele, Kaspiale ja tuua Läänemerele.

Nad tulid liinile pärast seda, kui 2014. aastal algas venelaste agressioon Ukraina vastu. Kui esimesed sanktsioonid rakendusid, ei saanud Venemaa Föderatsioon lääneriikidest enam kätte suuri diiselmootoreid suurtele laevadele. Siis hakati paigaldama pikamaarelvi väiksematele alustele. Need alused ongi selle tulemus – ehitati väiksemaid laevu, aga võimekate relvadega, nagu kaliiberklassi raketid ja Onyx laevatõrjeraketid.

Need on aga esimese põlvkonna selle tüübi laevad, kelle enda õhutõrje on suhteliselt piiratud. Selle klassi järgmiste laevade ehk moderniseeritud projekti õhutõrjerelvastus on märkimisväärselt parem.

Mis siin üldse Läänemerel ja Soome lahes toimub? Kui palju venelastel neid laevu siin on? Keegi asjatundja ütles, et nii palju pole neid siin kunagi varem olnud. Miks see nii on?

Täpselt sama informatsioon on minul. Pärast minu mereväest lahkumist aastal 2024 on Vene mereväe kohalolek kasvanud. Seal on ilmselge põhjus – need kokkupuuted varilaevastikuga tegelemisel. Ma ei ütleks, et kokkupõrked, aga kokkupuuted nii Eesti mereväe, Soome poole pealt kui ka laiemalt NATO üksuste poolt just Soome lahes. Nii palju ei ole kunagi Vene mereväelaevu Soome lahes olnud ja see sõnum on suhteliselt lihtne: "Need on meie varilaevad, ärge torkige."

Nad eskordivad sisuliselt enda õlivedu ja ilmselgelt ka edukalt. Miks see laev konkreetselt seisis või toimetas selle koha peal, on mul raske kommenteerida.

Miks ta sellisel moel pihta sai ja mitu korda? Tõenäoliselt on ukrainlased teinud suure sammu tehnoloogias, sihitamises ja luures. Samuti on pika maa peal tegutsemisel tarvis väikest sõjaõnne. Ja kunagi ei saa välistada seda klassikalist sõna, mis Vene süsteemist läbi jookseb – bardakk. Nad võisid laeval täiesti uskuda, et on ohust väljas ja ohu piirkonnast eemal, kuna nemad ei ole rünnakuobjekt. Nii nagu juhtus Moskvaga aastaid tagasi, kus ukrainlased ei ole isegi varjanud, et neil oli õnne. Ent teati ka väga hästi, kuidas vastane mõtleb, ning venelased ei olnud alert ehk ei olnud kõrgendatud valmisolekus õhuohule reageerima.

See on Ukraina poolt ühelt poolt väga tugev sõnum. Venelased teavad nüüd, et nende laevad siinsamas lähedal, Soome lahel, on täiesti tabatavad. Mida nad nüüd tänu sellele teistmoodi hakkavad tegema?

Vene osapool on juba teinud teistmoodi – paigaldanud võrke, liigutab laevu, on neid isegi ümber värvinud, et ajada segadusse videopilti ja nii edasi. Neid vastumeetmeid on, aga ei ole ühtegi hõbekuuli, millega öelda, et see on tulevikus täiesti välistatud ja seda jälle juhtuda ei võiks.

Samas on räägitud ka eskalatsiooni ohust. Meil on ajaloost selline näide tuua, kus venelased on samamoodi ühe laeva siin Soome lahes ise ära uputanud ja sellega provotseerinud asja suuremaks ning kogu olukord on eskaleerunud. Mis juhtum see oli 1939. aastal?

Te ilmselt viitate sellele, mis toimus, kui Poola allveelaev Orzeł arestiti Tallinnas. Eestlased lasid sellel ära minna ja hiljem ütles Vene pool, et Orzeł uputas laeva Metallist. Sellega suruti peale, et tuleks luua baasid, kuna Eesti ei suuda enda territooriumi kontrollida.

Kas nüüd sarnane diplomaatilise surve või kaasuse läbimängimine uuesti aktuaalseks tuleks? Ma ütleks selle kohta niimoodi, et kuulates seda, mida läbirääkimistel täna Ukraina üle räägitakse ja milliseid klausleid Vene osapool välja toob, siis ma ei välistaks mitte mingisuguseid imelikke seoseid nende inimeste peades.

Mismoodi see elu siin Soome lahel siis tulevikus käima hakkab? Mida venelased hakkavad teistmoodi tegema, kui nad teavad, et nende laev on tabatav? Ja mida ukrainlased hakkavad tegema, kui nad teavad, et nad on võimelised laevu tabama?

Raske öelda. Kui mul oleks kristallpall, mis ütleks, kuidas see kõik ühelt või teiselt poolt toimuma hakkab, aga ma arvan, et nagu te ütlesite, ukrainlased on andnud kõva sõnumi ja venelased on ilmselt kõva sõnumi saanud. Kas nad nüüd hakkavad laevu rohkem liigutama, rohkem kaitsma, relvastades neid ja pannes rohkem peale õhutõrjevõimekust? Raske öelda. Üks, mis on päris kindel: nii kaua, kui sõda Ukrainas käib ja Vene sõjamasinale on tema õlikanal oluline, midagi lihtsamaks või paremaks siin ei lähe. Ei lähe neil, kes on täna otseselt sõjas ega ka neil, kes on Soome lahe lõuna- ja põhjakaldal.