Kivimägi on nördinud, et Hussar avalikustas vastupidiselt kokkulepetele riigikogu kantselei uue juhi kandidaadi nime.

"Kuigi selle otsuse tegemine on juhatuse pädevus, jäi meil peale valiku tegemist kokkulepe, et riigikogu vanematekogu mõned fraktsioonid, kes seda võimalust palusid, saavad kandidaati pikemalt arutada," lausus Kivimägi.

"Kaagutasime enne, kui muna on munetud," lisas ta.

Kivimägi ei osanud öelda, miks Hussar niimoodi ennatlikult tegutses. "Otsust avalikustades me mõnitame neid fraktsioone, kellele lubasime, et nad võivad esmaspäevani tagasisidet anda. Lubasime, et seejärel teeb juhatus otsuse teisipäeval ja avalikustab juhi nime peale seda," rääkis Kivimägi.

Muud "kala" ega konflikti siin teemas pole, lisas Kivimägi. Kivimägi oletas, et Hussar võis karta, et kui nemad nime kohe ei avalikusta, siis tilgutab selle välja mõni fraktsioon.

Juhatuse otsus oli Kivimäe sõnul konsensuslik.

"Ei olnud konflikti. Ma ei salga, et teine kandidaat, kes jõudis lõppvalikusse, oli kantselei praegune direktor Antero Habicht. Me tajusime, et kantselei töötajatel võis olla ootus jätkata senise juhiga, aga me ei lasknud oma otsust sellest ootusest mõjutada, kuigi see oleks ka meile olnud kõige mugavam valik. Me ei teinud kõige mugavamat valikut," sõnas Kivimägi.

Kivimägi: Lutterus on jõulise käekirjaga juht

Kivimägi rääkis, et vanematekogus tekkis tegelikult diskussioon Heddi Lutteruse kandidatuuri ümber.

"Me vestlesime nelja kandidaadiga. Neljast kolm kandidaati olid n-ö konservatiivse vaatega, aga Lutterus oli julge ja uuendusmeelne. Loomulikult need omadused võivad tekitada tal tulevikus konflikte, aga ma eelistan alati juhti, kellel on oma nägemus. Loomulikult tuleb juhil oma ettepanekud alati läbi rääkida, ja on ju teada, et riigikogu liikmete enesehinnang on kõrge, ja muidugi on neil ka oluline mandaat," selgitas Kivimägi.

"Heddi Lutterus on jõulise käekirjaga juht," sõnas Kivimägi ja lisas, et tema hinnangul on see pluss.

Kivimägi sõnul ei tulnud teemaks Antero Habichti ümber kevadel tekkinud skandaal, kui ta vallandas pikaaegse ametniku Piia Schultsi. Habicht heitis Schultsile ette, et tema tõttu jäi viga sisse kaughasartmängumaksu eelnõusse, et ta ei teavitanud sellest kantselei juhti ning et ta andis intervjuu ajalehele Eesti Ekspress. Avalikkuses tekitas Schultsi vallandamine vastukaja.

"See [Schultsi vallandamise skandaal] ei tulnud uue juhi valikul juhatuse aruteludes teemaks. Kui see kellelegi üldse küsimus oli, siis Hussarile, sest tema oli sellest konfliktist kõige enam häiritud. Minu ja Arvo Alleri puhul see argumendiks ei tõusnud," sõnas Kivimägi.

Välislähetuses viibiva Hussari asemel ütles tema nõunik Indrek Tarand ERR-ile kommentaariks, et riigikogu esimees on kohustatud tegema otsuseid ja neid kommunikeerima. "See pressiteate saatmine on n-ö mitteprobleem," ütles Tarand.

Riigikogu kantselei praegune direktor Antero Habicht ise oma kandideerimist kommenteerida ei soovinud.

Habicht viitas konfidentsiaalsusnõudele, ja ütles: "Kuna konkurss on käimas, siis vastavalt juhatuse korrale ei ole konfidentsiaalsusnõuet rikkumata võimalik kandideerimist või mittekandideerimist kommenteerida."

Schults vaidlustas riigikogu kantselei käskkirja kohtus

Riigikogu kantseleist vallandatud Schults esitas kevadel kaebuse Tallinna halduskohtusse.

"Nõuan riigikogu kantselei käskkirja kehtetuks tunnistamist. Tööle ennistamist ma ei soovi, vaid minu aastase palga ulatuses valuraha," lausus Schults. Kaebuse menetlemine pole Schultsi sõnul suvest saati kuidagi edasi liikunud.

Advokaadi poolt välja pakutud aastase hüvitise nõuet peab Schults asjakohaseks. "Olen selle poole aastaga kaotanud mitu aastat oma elust," ütles ta.

Riigikogu juhatus kuulutas suvel välja avaliku konkursi riigikogu kantselei direktori ametikoha täitmiseks, sest Antero Habichti viieaastane ametiaeg hakkas läbi saama.

Otsiti suure juhtimisvõimekusega, erapooletut ja pühendunud tippjuhti, kelle igakuiseks põhipalgaks saab 6900 eurot. Konkursile laekus 27 soovavaldust.