Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga ütles esmaspäeval ERR-ile, et ministri määrusega luuakse üksnes õiguslik selgus, mis seadustega on juba otsustatud.

"Seadused juba seavad piirangud kohtuteabes olevate isikuandmete avaandmeteks andmisele. Avaliku teabe seadusest tuleneb justiitsministeeriumi kohustus mitte anda kohtulahendeid avaandmetena kasutamiseks, kui see kahjustab oluliselt isiku eraelu puutumatust," rääkis Laadoga.

Laadoga sõnul kohustab karistusregistri seadus asendama isikuandmed tähemärkide ja initsiaalidega, kui karistus on kustunud, välja arvatud piiratud loetelus näidatud kuritegude puhul.

"Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 10 tuleneb nõue, et süüteoasjade terviklikku registrit ei anta riigi kontrolli alt välja ehk ei anta ka masintöödeldavateks avaandmeteks," ütles Laadoga.

Justiitsministeerium märkis, et avalikkusele jääb kogu senine kohtuteave, sealhulgas kohtuistungite toimumise ja kohtulahendite andmed, kättesaadavaks muudatusteta.

"Sisuliselt ei muutu kohtuteabe kättesaadavuses mitte midagi, välja arvatud see, et eraandmebaasid ei saa tulevikus piiramatult isikuandmetega kohtuteavet masinloetavalt kasutada. Kogu seni olnud kohtuteave jääb avalikult muudatusteta kättesaadavaks Riigi Teatajast ja karistusregistrist," selgitas Laadoga.

Teabe leidmine muutuks keerulisemaks

Justiitsministeerium plaanib vähendada kohtuistungitega seotud andmete kättesaadavust, kuna isikuandmete sattumise korral alternatiivsetesse andmekogudesse ei saa riik andmete kaitset tagada.

Algatust selgitades tõi justiitsminister Raivo Aeg näiteks riigikogu või kohalikud valimised.

"Siis me ikka loeme ju, kes kandidaatidest on kunagi kriminaalkorras karistatud. Sinna sattus kahjuks ka selliseid isikuid, kellel oli see karistus kustunud, kelle isikuandmed ei oleks tohtinud enam olla avalikud," märkis Aeg.

Vandeadvokaat Karmen Turki hinnangul tähendab kohtuistungite andmete kättesaadavuse piiramine, et andmeid saab olema keeruline kätte saada, sest praegused andmebaasid, näiteks Riigi Teataja, pole eriti kasutajasõbralikud.

Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov nägi samuti justiitsministeeriumi sammus ohtu. "See samm tundub jupikaupa mingisuguse õiguse äravõtmisena, mis võib-olla teenib mingit suuremat plaani. Kuigi praeguste osapoolte koalitsioonilepingus on kirjas, et nemad soovivad suurema avatuse suunas liikuda. Ma ei tea, kuidas kohtukalendrite sulgemine aitab meie Eesti ühiskonnas liikuda avatuse suunas," rääkis Šmutov.