Justiitsministeerium saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile kohtute infosüsteemi põhimääruse muudatusettepanekud, mille järgi ei antaks enam Riigi Teatajas avaldatavaid kohtulahendeid ja istungiandmeid avaandmetena kasutamiseks.

Sama ettepaneku järgi eemaldab Riigi Teataja kohtulahendist inimese andmed pärast karistuse kustumist.

"Need andmebaasid on kasulikud, selle teadmine, et keegi on 20 aastat tagasi pannud toime kriminaalkuriteo, on ühiskonnale lõppkokkuvõttes kasulik. Me ei saa päris lolliks ka minna. Inimesi ja nende ajalugu ei saa hakata avalikust ruumist sellisel orwelllikul meetodil kustutama," ütles Samost.

Samosti sõnul on seaduseelnõus veel mitmeid "jaburaid mõtteid". "Varsti peavad ajakirjanikud minema piltlikult öeldes kohtumajja kohale, kohtusaalide uste taha riputatud paberite pealt lugema, et mis kell ja mis asjus kohtupidamine toimub. Kuigi põhiseadus jätkuvalt ütleb, et kohtupidamine Eestis on avalik," lausus Samost.

Sildam tõi aga Samostile kommenteerimiseks näite. "Kujutame ette, et 20 aastat tagasi keegi, olles 16-aastane, koos sõpradega varastas kolm jalgratast. Nüüd on ta 36-aastane. Mida meile see teadmine tema kohta annab?" küsis Sildam.

"See sõltub sellest, mis kontekstis me seda inimest üldse vaatame. Kui tegemist on tavalise inimesega, kes ei ole avaliku elu tegelane, siis tema eraelu on üldse Eestis päris hästi kaitstud. Ma arvan, et keegi ei lähe talle nina peale viskama seda. Aga kui inimene kandideerib riigikokku või on näiteks valitsuse liige... Meil on siin olnud ka üks näide ühest ministrist, kes tänaseks enam minister ei ole, kes 15-aastasena tegeles kelmusega, pettes raha välja teistelt inimestelt. Ma arvan, et selle inimese iseloomu ja kujunemise hindamiseks on selle info avalikkus pigem oluline," rääkis Samost.

"Ma saan aru, et siin tulevad mingid inimesed ütlema, et 15-aastane ei puutu asjasse. Ma arvan, et puutub küll. Kui inimene on 15-aastaselt teadlikult ja pikaaegselt tegelenud asjadega, mis on kriminaalkorras karistatavad ja mis ei ole selgitatavad piltlikult öeldes nooruse rumalusega. Sellisel juhul nende asjaolude teadmine aitab avalikkusel selle inimese tegevust ja iseloomu hinnata," sõnas ta.

Samosti sõnul on juba praegu tehtud selliste andmete ametlikuest registritest kätte saamine erakordselt keeruliseks. "See on asi, mis minu meelest ei ole vajalik," lisas ta.

"Me iga kuu ja iga aasta näeme, kuidas peamiselt ametnike, aga ka poliitikute seas on küllaltki sihipärane liikumine, et kõikvõimalikke vabadusi järjest vähemaks võtta. Ma ei saa aru, miks me seda teeme. See ei ole mõistlik, see ei vii meid sinna, kuhu me 1988. aastal minna tahtsime," sõnas Samost.

Sildam lisas, et justiitsministeeriumi eelnõu jätab arvestamata, et on olemas ka interneti otsingumootorid.

"Siis tekib väga ebaõiglane olukord. Ega need enne mainitud andmebaasid ei jää koostamata, ainuke asi on see, et need on oluliselt lünklikumad ja kehtib põhimõte, et kes on Google´is, see satub ka sinna andmebaasi. Aga avaandmeid ei saa robot töödelda," märkis Sildam.

Samosti sõnul ei ole see kooskõlas põhiseadusega, mis näeb ette teabevabadust ja kohtuistungite avalikkust. "Ja kui vaadata seda põhiseaduse osa, mis käsitleb õigusemõistmise avalikkust ja kohtute sõltumatust, siis ka seal on selle eelnõu puhul terve rida küsimärke."

Sildam ütles, et justiitsministeerium ei ole suutnud avalikkusele selgitada, miks nad seda asja ajavad. "Justiitsministeeriumil on alati võimalus see eelnõu riiulisse jätta," lausus Sildam.