Eero Pärgmäe: vanamoodi reisida ei saa, aga uutmoodi alles õpime ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eero Pärgmäe
Eero Pärgmäe Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Oleks väga oluline, et Euroopa riigid suudaksid kokku leppida üldistes põhimõtetes, kuidas reisimine käib. Ühisest lähenemisest küll räägitakse, aga reaalsuses teeb iga riik suuresti seda, mida ta ise õigeks peab, kirjutab Eero Pärgmäe.

Kui paar kuud tagasi ütlesid terviseeksperdid, et koroonaviirus ei kao kuskile ja me peame õppima sellega elama, siis me kõik salamisi lootsime, et vast see ikka vaibub nagu iga varasem gripilaine.

Praeguseks on selge, et see viirus lähiajal ei kao ja meil on põhimõtteliselt kaks valikut: istuda järgmised kaks aastat kodus ja loota, et keegi töötab välja efektiivse vaktsiini või leppida uue reaalsusega ning kujundada oma tegemised ümber vastavalt sellele.

Mõnes valdkonnas läheb see lihtsamalt - koosolekuid osatakse Teamsi, Skype ja Zoomi vahendusel pidada, aga mõnes sektoris on muutused palju pikemad, kallid ja vahel päris valusad.

Vajadus reisida ja silmast-silma ärikontakte sõlmida ei ole kadunud 

Lendude taastumine on suuremalt toimunud alles viimase kuu aja jooksul, ettemüügi periood on olnud väga lühike ja jätkuvalt kehtivad erinevates riikides täiesti erinevad piirangud, millest isegi tublil internetiotsingut kasutaval inimesel on tihti raske aru saada.

Samas vaadates laiemalt, reisimine on saanud juba osaks meie olemusest ja sellest täielikult loobumine ei tule kõne alla. Ma ei räägi sellest, et me kõik peaksime esimesel võimalusel taas Veneetsiale või Pariisile tormi jooksma, vaid sellest, et paljudel meist elavad pereliikmed välismaal või inimesed ise veedavad osa aastast mõnes teises riigis.

Kõik parimad töökontaktid, kellega ma praegu asju ajan, olen ma saanud ühistelt kohtumistelt ja nendele järgnenud vestlustelt. Vaid meili teel on sellised ärikontakte luua väga keeruline.

Suurem vastutus on nüüd reisijal

Reisimine peab jätkuma, aga see peab ka muutuma. Peale 2001. aastat tundus väga võõras hakata kõiki vedelikke väikesesse plastikust kotti panema, aga praegu peame seda täiesti tavaliseks tegevuseks. Ka on inimesed on juba harjunud mõttega, et käsi tuleb pesta tihemini ja haigena olles püsida kodus. Ka näomaskide kättesaadavus on nüüdseks juba väga hea ja iga inimene saab endale enne reisi soetada sobiva toote.

Loomulikult ei ole mugav lennukis istuda mask ees, kuid see on ikka väike hind, mida maksta enda ja reisikaaslaste suurema turvatunde nimel.

Suurim muutus ongi see, et igaüks peab võtma endale suurema vastutuse reisi eduka sujumise eest. Seni on Euroopa Liidu regulatsioonid ja kindlustusfirmade tooted kaitsnud reisijat pea kõigi võimalike juhtumite vastu.

Loomulikult peab reisimine olema turvaline tegevus ka tulevikus, aga kui ma olen ostnud 100 euro eest lennupileti ja ootan lennufirmalt lennu ärajäämise korral 400 eurot kompensatsiooni, siis praeguses olukorras tuleb mõista, et see ei pruugi olla lennufirmadele jätkusuutlik tegevus ning mõistlik oleks leppida lennuaja muutmisega. Samal ajal me oleme ju teinud reisiks ka muid kulutusi - broneerinud hotellid ja rentinud auto. 

Klient soovib reisiteenuste pakkujatelt suuremat paindlikkust

Siit jõuamegi teise suure järelduseni - ka reisiteenuste pakkujad peavad muutuma ja muutma oma tooteid paindlikkumaks. Kui meil tekib võimalus kõik oma teenused ümber broneerida, siis langevad riskid reisija jaoks märkimisväärselt.

Näiteks praegu saab teatud lennufirmade puhul vahetada küll lennuaega, aga sihtkohta vahetada ei saa. Samas, kui broneeringuid saaks paindlikumalt muuta, siis nii mõnigi inimene oleks valmis näiteks Horvaatia asemel sõitma Hispaaniasse.

Omakorda peavad paindlikumaks muutuma ka tööandjad ja lubama töötajatel oma puhkusegraafikuid muuta. Teatud tegevusaladel võib see olla keerulisem kui teistel, aga mõelda sellele võiks.

Mitmed kindlustusfirmad on oma tooteid üle vaatamas ja nii mõnigi kindlustusfirma juba katab ka koroonaviiruse ravikulusid. Me mõistame, et väga raske on praeguses ebakindlas olukorras nõuda, et kindlusfirmad kataks kõik riskid, mis puudutavad viirustaseme ootamatut tõusu ja piiride sulgemist.

Kindlustusfirmad on aga riskide hindamises ja arvutamises väga head ning ma olen kindel, et nad täiendavad ka oma tooteportfelli pidevalt, sest ka nende huvi on pakkuda teenust, mida turg just hetkel vajab.

Euroopa vajab inimeste vaba liikumise osas ühist kokkulepet

Muutused peavad aset leidma ka riikide tasandil. Esimese asjana oleks väga oluline, et Euroopa riigid suudaks kokku leppida üldistes põhimõtetes, kuidas reisimine käib. Ühisest lähenemisest küll räägitakse, aga reaalsuses teeb iga riik suuresti seda, mida ta ise õigeks peab.

Kuna Euroopa Liidu üks alustalasid on inimeste vaba liikumine, siis peavad reeglid ja protseduurid ühel hetkel ühtlustuma. Näiteks praegu käiakse tööasjus Valgevenes ja Rootsis, aga transiitriigina kasutatakse selleks Soomet. Ja sellisel juhul peab juba Soome vastutama selle eest, et lennukilt tuleks maha teadlik reisija, kes võtab vastutuse enda ja lähedaste tervise eest.

Riigi toetused turismi ja transpordisektorile on praeguses olukorras kindlasti vajalikud. Aga need peavad olema täpselt sihitud ja viima soovitud tulemuseni. Keegi ei eelda seda, et maksumaksja rahaga makstakse kinni kogu sektori palk või kallis laenuraha investeeritakse projektidesse, mida nõudluse muutuse tõttu äkki homme enam vaja polegi.

Eesti on väike avatud majandusega riik ja jääb selleks ning välisturgudel olemine ja sinna pääsemine on meile võtmeküsimus. Ja kui näiteks turg vajab igapäevast lennuühendust Osloga, siis võiks ka kaaluda selle toetamist, et majandussuhted säiliks ja firmade tulust tekiks riigikassase täiendav maksuraha.

Kapitalimahukates ettevõtmistes nagu hotellindus, lennundus ja laevandus võtavad muutused tavaliselt pikemalt aega. Praegu meil seda aega ei ole. Me kas muutume kiiresti koos turu ja kliendiga või lähevad osad ettevõtted pankrotti ja teised jäävad kiratsema.

Uue olukorraga peavad kohanema ka kliendid, kes saavad küll taas riigipiire ületada, aga peavad lähiajal selgelt võtma ise suurema vastutuse oma reisi planeerimise ja eduka kulgemise eest.

Muutustega peab kiirelt kaasa minema ka poliitiline tasand riikides eraldi ja Euroopa Liidus ning seda nii läbi paremate riikidevaheliste kokkulepete, kiiremate seadusemuudatuste kui ka targalt sihitud toetuste osas.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: