ERR Lätis: Ventspils pakub turistide meelitamisel konkurentsi kõigile Balti merelinnadele
Läti on sel suvel muutunud eestlastele varasemast olulisemaks puhkesihtkohaks, sest paljud ei soovi lastega koroonakriisi tõttu kaugemale sõita. Ventspils pakub linna ja sadama loodud omapärase keskkonnaga konkurentsi kõigile Baltimaade merelinnadele.
Jõgi ja meri, tänavakividega kaetud teed, lehmaparaadi lehmad, lilleskulptuurid, vanad ankrud ja palju aastaid järjest sinilipurand ning muidugi vana auruvedur, mis sõidutab lapsi vabaõhumuuseumist Aivars Lembergsi kaabut meenutava mäeni, kus asub seikluspark - see on Ventspils.
"Ventspils on rohkem lastega peredele mõeldud, Palangas on rohkem ööelu. Aga siin on rahulikum - mänguväljakud, lõbustuspark. Üldiselt rahulik linn," rääkis Tartust tulnud külaline Üllar Üllim "Aktuaalsele kaamerale".
"Juulis on turiste taas rohkem. Eriti meie naabreid leedulasi ja ka eestlasi on iga päev päris tihti meie tänavail näha," ütles Ventspilsi turismiinfokeskuse töötaja Santa Patmalniece.
Kroonakriis ja sadamareform on Läti ühe olulisema puhkelinna Ventspilsi arengut küll mõjutanud, kuid üllatusi sel suvel siiski jagub. Näiteks uus osa väga kenast promenaadist. Ventspilsi vabasadama eestvõttel rajatud uuel promenaadil saab vaadata haruldast kollektsiooni vanadest poidest ja meremärkidest.
Ventspilsis avati hiljuti Läti üks omapärasema arhitektuuriga kontserdisaale Latvija ja sinna rajatakse innovatsioonikeskust, mis tuleb veelgi ägedam kui tartlaste Ahhaa.
"See saab olema nii hariduskeskus kui ka interaktiivne puhkekeskus turistidele. Eestlased teavad hästi Ahhaa keskust Tartus, kuid see tuleb suurem ja kaasaegsem kui Ahhaa,"rääkis Ventspilsi linnaduuma esimees Aivars Lembergs.
Ventspilsis on ka oma raha - vendid -, millega saab kohapeal maksta. Kuigi maksjaid ehk turiste on vähem, pole linnaduuma pidanud arenguplaane muutma, sest suurem osa taristust kuulub linnale.
Saaremaa on Ventspilsist meritsi palju lähemal kui mööda maad ja ometi pole õnnestunud kunagist laevaliini Ventspilsi ja Saaremaa vahel taastada.
"Vaja on dotatsiooni. Küsimus on, palju on laevaliini omanikul vaja lisaraha, et ta saaks seal reisijaid vedada. Selle probleemi peaks lahendama ühiselt Eesti ja Läti valitsus," selgitas Lembergs.
Vähese huvi tõttu ei saanud asja äsjasest Tallinki katsest teha laevareis Riiast Saaremaale, kuid sellest hoolimata on Eesti praegu paljude lätlaste puhkesihtkoht.
Toimetaja: Merili Nael