Toomas Sildam: ühendus Parempoolsed tahab Isamaa tagasi võtta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Isamaa suurkogu.
Isamaa suurkogu. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

See pidi juhtuma varem või hiljem, sest Isamaas on piisavalt neid, kes vaatavad rahulolematult, kuidas erakonna reiting püsib valimiskünnise lähedal ja küsivad nõutult, mis asja Isamaa praeguses valitsuses ajab, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.

Nüüd sai see rahulolematus lõpuks avalikuks. 111 Isamaa inimest moodustasid Parempoolsete ühenduse. Nende manifest, mis ülistab avatust, euroopalikkust, vabadust kodanikule ja ühiskonnale ning ettevõtlikkust, oponeerib Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni paljudele tegudele ja mõtetele.

Mõned näited. Turvalisuse kindlustamine ei tohi käia vabaduste piiramise hinnaga... Kapseldumine vanasse ja halvustav suhtumine teistesse lõikavad meid ära sõpradest ja pidurdavad meie arengut... Kaasaegne rahvuslus põhineb eelkõige inimeste kuuluvustundel, mitte niivõrd etnilisel päritolul... Konservatiivne poliitika ei seisne mitte sisserände eitamises, vaid targa rände soodustamises ja selle juhtimises Eesti majanduse ja julgeoleku huvidest lähtuvalt... Riik peab kaitsma üksikisikut ebaõigluse eest ning tagama vähemuste õiguse täisväärtuslikule elule...

Nagu kirss tordil mõjub lõpetuseks Parempoolsete manifesti autorite üleskutse hoiduda populistlikest katsetest avada põhiseadust või kehtestada seadusi rahvahääletuse teel. See on juba otsene, sõnasõnaline viide praeguse valitsuse koalitsioonilepingule, mille üks osapool on Isamaa. Võimuleppes on ju punkt, et koos järgmise aasta kohalike valimistega toimub ka rahvahääletus ettepaneku kohta täiendada põhiseadust määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna.

Nendes valitsusekriitilistes sõnumites on põhjus, miks Isamaa võimupartnerid, Keskerakond ja EKRE, suhtuvad Parempoolsete ühenduse tekkesse murelikult, püüdes seda siiski mitte välja näidata. Nende mure on lihtne – kas Isamaas algas mäss, mis lõhestab erakonna parlamendifraktsiooni ja jätab koalitsiooni riigikogus enamuseta või lükkab Isamaa valitsusest üldse välja? Mõlemal juhul tähendaks see Jüri Ratase valitsuse langemist.

Reformierakond näeb aga kasvamas enda võimalust lõpuks ometi murda opositsioonist valitsusse ja asuda 2019. aasta märtsivalimiste võitjana koalitsiooni moodustama. Kas Keskerakonna või Isamaa ja sotsidega, seda pole nad veel otsustanud.

Petta saavad mõlemad pooled, vähemalt esialgu. Praegune valitsus homme ei kuku ja Reformierakonnal pole põhjust asuda homme koalitsioonilepingut kirjutama.

Parempoolsete ühendus ei soovi Isamaad lõhki ajada, nad ei plaani sealt ust tagantkätt paugutades ära minna. Nad loodavad Isamaad pöörata – nagu erakõnelustes öeldakse – tagasi euroopaliku parempoolsuse suunas ja eemale sumbunud niši-erakonnast, keda toetab vaid viis kuni kümme protsenti valijaist.

Kujundlikult võib öelda, et Parempoolsed tahavad Isamaa tagasi võtta ja tahavad Isamaa ukselt maha kruvida sildi "EKRE light". Selle peale saab muidugi küsida, millist Isamaad nad tagasi tahavad? Kas näiteks Mart Laari aegset? Inimestel on siin erinevad vastused, üks on aga ühine – arvamus, et nüüdne Isamaa on kindlalt rajalt rappa eksinud.

Ent nende rahulolematute teel seisab erakonna esimees Helir-Valdor Seeder oma põhimõttekindluses, kinnitades, et kuni tema on esimees, ei muutu Isamaa konservatiivse erakonna asemel liberaalseks erakonnaks. Kas konservatiivne ja liberaalne on mõisted, mis ühe erakonna poliitikasse koos ei mahu? Huvitav küsimus.

Seeder püüdis partei keskkontori spinniga pisendada Parempoolsete ühenduse tekkimise tähendust, lastes samal ajal teatada, kuidas Isamaas luuakse ka perede ühendus. Et vaadake, erakonnas tekib ikka erinevaid ühendusi. Selles sammus on konflikti õhutamist, mitte silla ehitamist.

Parempoolsete manifestile alla kirjutanud Paide linnapea Priit Värk on üks neist, kes ei varja rahulolematust Isamaa praeguse juhtimisega. On aeg vahetada nii peatreenerit kui ka osasid mängijaid, ütles ta Õhtulehele seda, mida paljud ta mõttekaaslased tunnevad. Aga mitte kõik. Samuti Parempoolsetega ühinenud riigikogu liige Mihhail Lotman kinnitas, et toetab erakonna juhtkonda, erakonna terviklikkust, aga on vaja reguleerida fookust, mis näitab erakonna suunda. Talle kuulubki tõdemine, et Isamaa mõnel liikmel on teatud nõutus, et mis asja nad selles valitsuses ajavad.

Juunis 2021, aga võibolla varemgi, toimub Isamaa suurkogu, kus erakond valib endale uuesti juhte. Siis on näha, millist teed ja kelle juhtimisel minnakse. Ja põnev on vaadata, kes lähevad.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: