Henrik Hololei: ma ei tõmba paralleeli Isamaa ja Ratase valitsuse vahele

Henrik Hololei on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektorina üks mõjukamaid eestlasi Brüsselis. Aga ta oli ka Isamaa erakonna asutajaliige 1992. aastal. Nüüd liitus Hololei Isamaa rahuolematute tiiva moodustatud Parempoolsete ühendusega. Miks küll?
Kas teil on Euroopa Komisjonis vähe tööd ja aega jääb üle?
Kindlasti mitte. Euroopa Komisjonis ei ole mul kunagi olnud nii pingelist perioodi kui praegu, eriti arvestades, kuidas transpordisektor on koroonakriisist räsitud.
Olete loomult mässaja-tüüpi inimene, või?
Loomult olen pigem konservatiivne inimene.
Miks teie ühinesite Isamaa erakonna Parempoolsete ühendusega?
Ootasin ammu, et head erakonnakaaslased näitavad, et Isamaa sees on teistsugust mõtlemist. Lugedes läbi nende manifesti, ei olnud seal ühtegi asja, millega mina erimeelt oleksin.
Aga tegelikult, see kõik viib mind tagasi eelmise aasta sügisesse, ühte hetke, kus pidin hakkama tõsiselt mõtlema, et milliseks on kujunenud minu erakond, mille asutaja olen 1992 ja uuesti siis, kui toimus Isamaa ja Res Publica ühinemine 2004.
Nimelt osalesin ma Soome Kokoomuse erakonna (Rahvuslik Koonderakond, toim) Brüsseli osakonna 20. aastapäeva pidustuste tähistamisel ja mul paluti oma erakonna nimel ka paar sõna öelda. Aga mis jäi sealt kõrva, oli eelkõige see, kuidas Kokoomuse liikmed – ka Helsingist kohale tulnud fraktsiooni juht ja teised – ütlesid kogu aeg uhkusega, et Kokoomus on Soome kõige Euroopa-meelsem erakond.
Ja mina hakkasin mõtlema, et kas see Isamaa, mis aastal 1992 lõi aluse Eesti liikumisele Euroopa suunas ja on alati paistnud silma Euroopa-meelsusega, saab midagi sellist juba pikka aega öelda? Leidsin, et kahjuks see nii ei ole. Loodan, et see muutub.
Kui vaatasin [Parempoolsete] manifesti, siis ainsa asjana oli sealt minu jaoks puudu selgelt välja öeldult: Isamaast peab saama uuesti Eesti kõige Euroopa-meelsem erakond.
Parempoolsete manifest on praeguse valitsuse suhtes kriitiline. Või eksin ma?
Parempoolsete manifest on kriitiline selle suuna suhtes, kuhu Isamaa on viimastel aastatel liikunud, kus on kaugenetud nendest põhiväärtustest, mis sisaldavad endas ka üksikisikute valikute austamist, vabaduste austamist ja avardamist ning loomulikult liikumist pidevalt ühiskonna moderniseerimise suunas. Need samad põhimõtted millega loodi [uuesti] Eesti riik 1990-ndate aastate alguses, kui oli Isamaa valitsus... Nendest põhimõtetest ei ole minule enam nii palju alles jäänud.
Aga Isamaa on praegu Jüri Ratase II valitsuses. Järelikult on see ka rahulolematus nüüdse valitsuse poliitikaga?
(Paus) Mina ei tõmbaks siin tingimata kohe paralleeli sellega, mida tehakse valitsuses ja sellega, mida tehakse erakonnas. Kõigepealt tuleb ikka oma kodu korda saada. See on Isamaale uus võimalus liikuda tagasi nende põhimõtete juurde, kus ta oli, mitte liikuda üha rohkem edasi sinna suunda, mis kindlasti kaugendab neid inimesi, kes on Parempoolsetega liitunud ja kelle hulgas näen mitmeid neid, kes on olnud Isamaa juures 1990-ndate aastate algusest alates.
Kuidas teie sõnastaksite Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni suuna – on see vasak- või parempoolne, populistlik või äärmuslik?
See on pragmaatiline koalitsioon, mis on koos püsinud selle nimel, et igaüks saab oma põhimõtteid ellu viia. Ainult et – küsimus pole koalitsioonis, millele mina ei oska ega tahagi hinnangut anda. Minule on oluline Isamaa erakonna enda tulevik ja mina mõtlen sellele, mitte nii palju sellele, milline on koalitsioon.
Ja Isamaa praeguse juhtkonnaga olete rahulolematu?
Ma olen rahulolematu selle suunaga, kuhu Isamaa on liikunud. Ja mul on kahju sellest.
Isamaa suurkogu peaks toimuma juunis 2021. Tuleks see ettepoole tuua?
See on küsimus erakonnale endale, minu arvamusel ei ole siin olulist kaalu. Arvan, et see sõltub ka sellest, kuidas järgmised kuud edasi liiguvad ja kas Isamaa jätkab samal kursil või toimuvad nihked, leidmaks uuesti oma algseid lätteid.
Paide linnapea Priit Värk ütles otsekoheselt, et Isamaa peatreener vajab välja vahetamist. Olete nõus?
(Paus) Erakond on täna otsustanud, et see (Helir-Valdor Seeder, toim) on erakonna peatreener. Kui erakond otsustab seda ka tulevikus, on see erakonna otsus.
Miks te Isamaast lihtsalt välja ei astu?
Mul on selles erakonnas päris pikk ajalugu, millele ei ole nii lihtne kriipsu peale tõmmata.
Usute, et Parempoolsete ühendus suudab Isamaad muuta?
Ma usun, et Isamaas on veel palju neid inimesi, kellele modernse ja tulevikku suunatud Eesti riigi arendamine on põhimõttena jätkuvalt olemas.
Mida arvate ütlemisest, et Parempoolsed tahavad Isamaad tagasi võtta?
Mulle see omamoodi meeldib. Asi pole selles, kas Parempoolsed, vaid selles, kas need põhimõtted muutuvad uuesti prevaleerivaks. Kui see nii on, oleks väga tore.
Millist Isamaad te tagasi tahate? Või on see lihtsalt abstraktne unistus teistsugusest valitsusest, teistsugusest Isamaa poliitikast?
Ajas muutuvad kõik varem toimunud sündmused ilusamaks kui need olid, aga tulen ikka tagasi sinna, kus mõte oli suunatud tulevikku, euroopalikud väärtused olid esikohal ning kus inimeste vabadusi austati ja avardati.
Nagu teie manifestis on kirjas: vabadusi ei saa piirata, vähemused vajavad õigust täisväärtuslikule elule, tark ränne, kaasaegne rahvuslus põhineb inimeste kuuluvustundel, mitte niivõrd etnilisel päritolul...
Selle manifesti tekstiga olen ma täiesti päri.
Kuidas teile tunduks Reformierakonna, Isamaa ja sotside koalitsioon?
Mina ei taha koalitsioonide osas spekuleerida. Et ma liitusin Parempoolsetega, ei tähendanud minu seisukohta praeguse koalitsiooni osas, vaid tähendas seisukohta eelkõige selle suuna osas, mille erakond [Isamaa] on viimastel aastatel võtnud.
Kuivõrd vajab Isamaa uut põlvkonda, kes on puutumatu praeguste juhtide poliitikast?
See on suur küsimus mitte ainult Isamaale, ka teistele erakondadele. Aga kindlasti ka Isamaale – kus on need noored, kes poliitikasse tulevad. Isamaa järelkasvu hulgas ei ole väga palju näha aktiivseid noori. Aga ma tean, et nad on olemas ja loodan, et nad muutuvad ka jõulisemaks. Noorte poliitikast huvitatud inimeste esiletõus on hädavajalik.
Mida teie arvate, kuivõrd on EKRE retoorika muutunud Eesti riigi retoorikaks?
Igal valitsuserakonnal on oma osa riigi ametliku retoorika kujundamisel. Aga ma ei saa öelda, et minu hinnangul ükski erakond seal prevaleeriks.
Või ikka tahate Isamaalt maha võtta sildi "EKRE light"?
Isamaa peab jääma truuks oma enda algsetele lätetele ja liikuma nö keskel normaalse Euroopa Rahvapartei liikmena.
Henrik Hololei, olete te ikka jätkuvalt Euroopa Komisjoni transpordi-valdkonna peadirektor ja ei ole üle läinud diplomaatilisele tööle?
(Paus) Miks ma peaksin?
Teie sõnaseadmine on äärmiselt diplomaatiline.
Eks ma olen diplomaatiaga lähedalt seotud tööd teinud viimased 25 aastat. Midagi jääb külge ka. (Naerab)
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder lubas ERR-i Mirko Ojakivile, et kuni tema on esimees, ei saa Isamaast konservatiivse erakonna asemel liberaalset erakonda. Kas konservatiivsus ja liberaalsus mahuvad 2020. aastal ühte erakonda?
Moderne konservatiivsus on paljudes küsimustes liberaalne, mis on omane paljudele Euroopa konservatiivsetele erakondadele.
Vaatame üleüldse, kuidas tänapäeval on poliitika kujunenud, ideoloogiliselt erinevalt põhindatud erakondade programmide vahed on väikesed, näeme, kuidas vasakpoolne erakond rakendab parempoolset poliitikat, liberaalne erakond konservatiivset ja konservatiivne sotsialistlikku. Kõik on suhteline.
Kui te Eesti elu vaatate, siis kas konservatiivne on alati parempoolne?
Põhimõtteliselt on nii ajalooliselt olnud, aga konservatiivne ei tähenda juurdumist igivanadesse põhimõtetesse. Konservatiivsus võib tähendada ka modernse ühiskonna ehitamist ja ajaga kaasas käimist, samas unustamata minevikku.
Nüansse on siin ja seal, iga inimene tõlgendab seda erinevalt, oleme ammu kaugele liikunud teoreetilistest kontseptsioonidest, mida üks või teine poliitikas kasutatav ideoloogiline mõiste tegelikult tähendab.
Kas olete Eestisse tagasi tulemas ja teete siinsel poliitikapõllul käed päriselt mullaseks?
(Paus) Eks need mõtted on aegajalt ikka läbi käinud, aga hetkel mul sellist plaani ei ole.
Toimetaja: Urmet Kook