Madison küsib pöördumises õiguskantsleri poole, kas otsus esmakordselt Euroopa Liidu ajaloos kehtestada liiduülene maks võib olla vastuolus põhiseadusega.

Täpsemalt uurib Madison, kas selle puhul võib tekkida vastuolu põhiseaduse esimese punktiga, mille kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas ning Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Põhiseaduse täiendamise seaduse kohaselt võib Eesti kuuluda Euroopa Liitu lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest.

Madison tõstatab ka küsimuse, kas valitsuse heakskiit Euroopa taastefondi loomiseks 750 miljardi euro suuruse ühislaenu võtmisele võib samuti neid punkte rikkuda.

Samuti küsib Madison, kas Ülemkogu otsus Komisjonile volituste andmiseks suure laenu võtmiseks ja ühise maksu kehtestamiseks võib vajada selle jaoks ka rahvalt volituse saamist ehk vastavasisulise referendumi korraldamist.

Madison küsib pöördumises õiguskantsleri poole, kas riigikogu peaks ülemkogul langetatud otsused ka ratifitseerima, kuna põhiseadus näeb ette, et riigikogu ratifitseerib lepingud, millega riik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi.

Peaminister Jüri Ratas ja rahandusminister Martin Helme on öelnud, et ülemkogul ühtegi uut EL-i ülest maksu kokku ei lepitud. Nii nende kui Euroopa Liidu ametliku vaate kohaselt on tegu tasuga Euroopa Liidu eelarvesse makstava summa arvestuses taaskasutusse võtmata plastjäätmete eest. Tasu on 80 senti plasti kilo eest.