Plastimaksu kehtestamine jääb Eesti otsuseks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Nova seletab Plast Läänemeres

Euroopa Liidu taasterahastu aruteludes läbikäinud EL-i eelarve uue omavahendi ehk üle-euroopalise pakendimaksu kehtestamine sõltub liikmesriigist - riikideülest ühtset maksu ei tule, kuid kokku lepitud plastpakendi ringlusessevõtmise eesmärke peavad täitma kõik. Kes missuguse mehhanismi valib, jääb riigi enda otsustada.

Euroopa Liidu eelarve uue tuluallikana väljakäidud makse suuruse arvutamisel võetakse arvesse liikmesriikide pakendijäätmete tekke ja ringlussevõtu kohta deklareeritud andmeid.

Kõik liikmesriigid peavad edaspidi hakkama maksma ringlusse võtmata plastpakendijäätme igalt kilogrammilt Euroopa Liidu ühiseelarvesse 80 eurosenti. 2018. aasta andmete põhjal tähendaks see Eestile umbes 11 miljonit eurot.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles ERR-ile, et ka täna läheb osa liikmesriikide kogutavast käibemaksust ja kolmandatest riikidest sissetoodava kauba tollimaksust Euroopa Liidu eelarvesse. Seetõttu ei nimetaks ta uut omavahendit otseselt uueks maksuks.

"Siin ongi tegemist samalaadse, uue omavahendi ettepanekuga, kus riigi osamakse sõltub sellest, kui palju pakendeid on taaskasutatud. Ja kas täidetakse Euroopa Liidus ühiselt kokku lepitud pakendite taaskasutamise eesmärki või mitte," selgitas Kasemets.

See, kuidas liikmesriigid oma sissemakset rahastavad, on Kasemetsa kinnitusel riigi enda otsustada - kas kehtestatakse maks ettevõtetele või tarbijatele, või leitakse raha hoopiski teistest eelarvevahenditest.

Kuigi üle-euroopalist ühtset maksu ei ole, võivad liikmesriigid eesmärgi saavutamiseks kehtestada siseriiklikud maksud. Seni ei ole teada, missugust mehhanismi Eesti hakkab kasutama.

Eestis ei ole plastpakendi omavahendi osa katmist uue maksuga arutatud, kinnitab keskkonnaministeerium. "Täna, kui inimene ostab poest pakendatud toote, siis ta maksab koos toote hinnaga kinni ka jäätmekäitluse. Nii et täna inimene juba katab need kulud," ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.

Eestis on probleem selles, et liiga palju pakendit, millest omakorda suurem osa on plastpakend, jõuab segaolmejäätmete hulka. Aastataguse sortimisuuringu järgi koguni üks kolmandik.

"See on asi, mis võib-olla vajaks täiendavat tõuget. Kui näiteks segaolmejäätmete vedu oleks inimestele kallim, siis oleks motivatsioon võib-olla suurem segaolmejäätmete hulka just pakendijäätmete arvelt vähendada," arutles Soomlais.

Seega panustab keskkonnaministeerium paremasse sorteerimisse ning tarbijate ja tootjate harimisse, et esimesed ei ostaks ning viimased ei toodaks ülepakendatud tooteid. Ühekordsete plastnõude asemel tahetakse propageerida korduvkasutatavaid nõusid.

Kasemetsa sõnul moodustab uus pakendi omavahend Euroopa Liidu eelarvest väga väikese osa. Kui suure osa täpselt, on esinduse juhi sõnul praegu vara öelda.

Põhiosa moodustavad ka tulevikus riikide sissemaksed ning väike protsent liikmesriikide käibe-ja tollimaksust.

Lähikuudel teeb Euroopa Komisjon ettepaneku uuteks omavahenditeks, millega tulevikus Euroopa Liidu eelarvet finantseerida. Uute tuluallikatena on välja toodud digiplatvormide maksustamine ja heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamine.

"Praegu käivad arutelud digiplatvormide maksustamise osas, millest osa peaks samuti minema Eurooopa Liidu eelarvesse ja mis oleks maks, mille saaks kehtestada kogu Euroopa Liidus korraga, mitte ainult üksikutes liikmesriikides.
Teine oluline allikas võiks olla osa heitkogustega kauplemise süsteemi ehk heitmekvootide müügi tuludest. Heitkogustega kauplemise süsteemi laiendataks ja tulevikus võiks müügituludest osa Euroopa Komisjoni ettepanekul Euroopa liidu eelarvesse laekuda," ütles Kasemets.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: