Eelmisel aastal lõhkusid karud peaaegu poole rohkem tarusid kui varem. Tänavu on karude rüüsteretked mesitarudele veelgi sagenenud - kui eelmisel aastal oli 30. juuli seisuga registreeritud 135 mesitaru rüüstamist, siis sellel aastal oli juuli lõpus juhtumeid 157, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartumaal elaval Mati Margusel on mesilased olnud ligi 15 aastat, kuid karud on tarudeni jõudnud viimasel kahel.

"Keerab taru külili, kisub kogu sisu ehk raamid välja ja hävitab kogu mesilaste tehtud töö ja vaeva," kirjeldas Margus.

Tarude rüüsteretkede suurenemise põhjus peitub Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul karude arvukuse tõusus.

"Kui veeklaas on ääreni täis ja sinna tilk juurde valada, siis hakkab üle ääre ajama ehk ilmselt on mets karusid täis. Igal karul on oma territoorium, söödabaas on ka limiteeritud ja kui metsas on ruumi vähe, siis ta hakkab inimeste asulatesse minema ja inimeste toitu võtma," selgitas Lillemäe.

Kui eelmisel aastal elas Eestis umbes 700 kuni 800 karu, siis sel aastal on nende arv tõusnud 900 kuni 1000 peale. Rüüsteretked tarudele võiksid aga väheneda siis, kui karurikastes piirkondades karude arvukus kontrolli alla saadakse.

"Nendes piirkondades, kus arvukus on tegelikult päris hea, seal me peame ikkagi arvukust natuke kärpima, et populatsioon ei kasvaks sõna otseses mõttes üle pea ja sellega ei kaasneks väga hulgaliselt kahjustusi," ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Esialgu annab keskkonnaamet loa küttida tänavu oktoobrini 87 karu.