Mikser: EL-il on Hiinaga suheldes väga raske ühtset positsiooni võtta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Endine välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Sven Mikser (SDE) ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et Euroopa Liidu riikidel on Hiinaga suheldes väga raske võtta ühtset ja tugevamat positsiooni, sest paljudel riikidel on Hiinaga kahepoolsed kaubandussuhted.

"Me tihti näeme, et väärtuspõhistes avaldustes ja inimõiguste küsimustes üritatakse üksikutes pealinnades end peita Euroopa sildi taha ja kahepoolselt arendada majandussuhteid. Kui meie kaubanduses Hiinaga suhtleme, siis mitmes poliitika valdkonnas Hiina ei vaata Euroopa Liitu ühtse plokina ja ajab mitmeid algatusi, kus Euroopat püütakse lüüa kaheks, kolmeks või enamaks tükiks," lausus Mikser.

"Ma ei ole väga optimistlik, et Euroopa Liit või ka Atlandi-ülene kogukond oleksid suutelised kõikidest küsimustes olema Hiinaga suheldes täiesti üksmeelsed ja ühel nõul," sõnas Mikser.

Mis puudutab Hiina käitumist uiguuridega ja tegutsemist Hongkongis, siis Mikseri sõnul ei ole Eestil kuigi palju mõjukust.

"Teine küsimus on see, kuidas me konkreetselt käitume erinevates ÜRO hääletustes. Siin me peame arvestama, et Hiina näol on tegemist ka julgeolekunõukogu vetoõigusliku liikmega, kes jääb sinna ka pärast seda, kui meie oma ajutise julgeolekunõukogu laua taga istumise lõpetame. Ja kahtlemata me ei pea endale aktiivselt otsima täiendavat vastast julgeolekunõukogu laua taga," märkis Mikser.

"Kahtlemata me ei saa panna silmi kinni selle osas, mis toimub uiguuridega või Hongkongis. Need asjad vajavad rahvusvaheliselt üldsuselt väga tugevat reaktsiooni," lisas ta veel.

"Lukašenka on hapramas positsioonis kui varem"

Rääkides Valgevene presidendivalimistest, ei ole Mikseri sõnul kahtlust, et need võidab praegune president Aleksandr Lukašenka.

"Kui üks riigipea on pälvinud sellise hüüdnime nagu Euroopa viimane diktaator, siis kindlasti on väga raske ennustada, et ta pärast oma viit ametiaega valimistel oma positsiooni kaotaks. Ja ta on loomulikult teinud koos oma lähikondsetega, koos oma režiimiga kõik selleks, et seda ei juhtuks. Viimastel nädalatel on siin järjepanu tulnud uudiseid, kuidas potentsiaalseid konkurente, populaarsemaid opositsioonikandidaate on erinevate protseduurireeglite abil kõrvaldatud ja mitte lubatud kandideerima," kommenteeris Mikser.

"Samas, kui me vaatame tänavatel toimunud proteste, rahvusvahelisi arenguid, reaktsioone ja ka võimalikku Venemaa destabiliseerivat sekkumist, siis võib öelda, et Lukašenka kindlasti on hapramas positsioonis, kui ta on olnud oma varasemate tagasivalimiste eel," lausus Mikser.

Mikseri sõnul saabub kriitiline hetk Lukašenka jaoks pigem pärast presidendivalimisi. "Spekuleeritakse teemal, et kui ta end nendel valimistel taas võitjaks kuulutab, siis milline on rahva reaktsioon. Kuidas on inimeste valmidusega tulla taas massiivselt tänavatele, et juhtida tähelepanu kõikvõimalikele rikkumistele, mida sellistel valimistel on ju alati palju. Ja samuti sellele, milline on rahvusvaheline reaktsioon ja kuidas reageerib Venemaa, kelle suhtes Lukašenka pn väga pikalt otsinud õiget positsiooni, et mitte end täielikult anda Kremli võimu alla, aga samas mitte ka Venemaad liigselt pahandada ja sundida otsima alternatiivi talle. Kuidas käitub Venemaa, on ka suur küsimus," ütles Mikser.

Valgevenes vahistati läinud nädalal 33 väidetavat Vene palgasõdurit, kes süüdistuste järgi olid missioonil riiki destabiliseerida. Ja teisipäeval teatas Lukašenko, et tabati järgmine grupp palgasõdureid.

"Kindlasti kõneleb see sellest, et teatav tüdimust või rahulolematus Lukašenkaga Kremlis valitseb. Kui aastakümnete jooksul on olnud üksikuid nagelusi Kremli ja Minski vahel, siis alati parema alternatiivi puudumisel on ikkagi Kreml pigem toetanud Lukašenkat. See olukord ei pruugi enam täna olla samasugune. Kui siseriiklik rahulolematus paisub liiga suureks, siis võib-olla ei ole põhjust Moskval enam liiga palju ka investeerida sellesse, et hoida Lukašenkat võimul," lausus Mikser.

"Venemaa Kaug-Ida meeleavaldused näitavad kuhjunud frustratsiooni"

Venemaa Kaug-Idas toimuvate meeleavalduste kohta ütles Mikser, et Venemaa kohta on need tavatult suured protestid. "On tegemist indikatsiooniga, et inimeste frustratsioon on piisav, et ületada seda hirmu taset, mis paratamatult sellises mittedemokraatlikus riigis tänavatele protestima minnes inimestel on," ütles Mikser.

"Tavaliselt selliste aktiivsetel tänavameeleavaldustel on omadus siiski aja jooksul raugeda. Väga keeruline on hoida seda vaimu päev-päevalt ja nädal-nädalalt minna järjest tänavale kui lühikese aja jooksul mingit nähtavat tulemust ei õnnestu saavutada. Aga ma arvan, et Kremli jaoks on see ohu märk, et inimesed on valmis suurearvuliselt tulema tänavatele," tõdes Mikser.

Ta rääkis, et kui minevikus on need võimuvastased demokraatliku protesti tulipunktid jäänud suurtesse linnadesse nagu Moskva ja Peterburi, siis nüüd on näha ka kaugemal ääremaadel kuhjunud frustratsiooni. "Ja kindlasti on oma roll sellel ka selles, et sotsiaalmajanduslik olukord keskustest eemal on keeruline."

"Jaak Alliku üleskutse Venemaa-poliitikat muutma ei ole erakonna seisukoht"

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu liige Jaak Allik kirjutas juuli lõpus Postimehes ilmunud arvamusloos, et soovib pööret Eesti Vene-poliitikas, mis seisneks tema hinnangul piirileppe ratifitseerimises, eestivenelaste assimileerumise nõudest loobumises, aga ka Euroopa Liidu tihedas koostöös Venemaaga ja viimase suhtes karistuspoliitika lõpetamises.

Allik kirjutas, et Eesti välispoliitika on aastast 1999 olnud muutumatu ja et seda iseloomustab paranoiline hirm meie huvide mahamüümise ees mistahes Euroopa Liidu ja Venemaa suhete paranemisega, eriti aga USA ja Venemaa otsekontaktidega.

Alliku väitel ei usu ka Venemaal mitte keegi, et Eestisse paigutatud tuhatkond NATO sõdurit kujutaksid Venemaa-suunalist ründeohtu, küll aga annab see sealsetele sõjarditele õigustuse vastuaktsioonide nõudmiseks ning täiendava relvastuse kuhjamiseks meie piiridele.

Sven Mikseri sõnul ei ole ta Allikuga nõus. "Ma olen Jaak Allikuga välispoliitilistes küsimustes väga harva olnud ühel nõul ja ei ole kindlasti ka sellega. Küsimus ei ole ainult minu suhtumuses. Mina, erinevalt Jaak Allikust, tean ja tunnen välispoliitikat paremini. Miks Jaak Allik sellise artikli kirjutas, ma ei tea. Võib-olla on tegemist inimese kõrgendatud tähelepanuvajadusega, ajal, kus ta enam aktiivses poliitikas osaline ei ole. Nii, et sealt kindlasti mingisugust erakondlikku positsiooni välja lugeda ei saa," kommenteeris Mikser.

"Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukoht on olnud see, et Venemaa on riik, kes selle sajandi jooksul on jõudnud kahel korral kasutada sõjajõudu oma naabrite vastu, riik kes pidevalt viib läbi igasuguseid mõjutusoperatsioone ja propaganda rünnakuid ja sekkub teiste riikide valimistesse. Riik, kes siseriiklikult ei pea kinni inimõiguste austamise nõudest. Vastutus selle eest, et suhted Eesti ja Venemaa või ka Euroopa ja Venemaa vahel on kehvad, lasub Venemaal ja võti selle olukorra muutmiseks on samuti Kremlis, mitte meie juures," lausus Mikser.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: