Kiik: kõige mustemad stsenaariumid pole realiseerunud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Kuigi ametlik koroonaviirusega nakatunute arv 100 000 elaniku kohta on käesolevaks nädalaks tõusnud Eestis 9,9-ni, on positiivsete testide osakaal kõigist testidest endiselt väga madal, jäädes 1,1 kuni 1,3 protsendi juurde.

Viimase nädala haigestumised on seotud eelkõige suurte kolletega – ööklubid, peod, pereüritused – vähemal määral on olnud haigestumisi töökohal, ütles kolmapäeval terviseameti peadirektori kt Mari-Anne Härma. Olulise osa registreeritud koroonajuhtumitest moodustavad sissetoodud juhud, neid oli viimase nädala jooksul 21, mille seas on ka 11 Sillamäe sadamasse saabunud laeva meeskonna liiget, kes on tänaseks Eestist lahkunud. Koroonaviirust toodi Eestisse möödunud nädalal näiteks Prantsusmaalt, Hispaaniast, Saksamaalt, Venemaalt ja ka Indiast.

Viimase kahe nädalaga (27. juuli kuni 9. august) lisandus Eestis 118 uut COVID-19 haiget, 62 neist Tartumaal. Kõik kolm aktiivset kollet asuvad Tartus.

Haigestumus 100 000 elaniku kohta on eelkõige Tartu ööklubidest alguse saanud puhangu toel tõusnud pea kümneni (9,9), mis on natuke kõrgem kui Euroopa keskmine. Sellest järeldub, et Eestis on praegu ligikaudu 130 haigestunut, ütles Härma.

Haigestunute juurdekasv on viimase nädala jooksul olnud 39 protsenti, kuid kuivõrd tegu on piiritletud kolletega, kus nakatumise kohad ja 90 protsenti kontaktsetest on terviseametile teada ja jälgimise all, siis Härma sõnul ärevust tunda pole vaja. "Seni, kuni levik on piiritletud kolletes, ei näe põhjust muretsemiseks," märkis ta.

Üks põhjus, miks nakatunuid ametlikku statistikasse on rohkem lisandunud, on märkimisväärselt suurenenud testide arv. Avastatud nakatunute määr testide koguarvust on aga sama, mis nädalatel enne Tartu puhangut: 1,1 kuni 1,3 protsenti. See tähendab Härma sõnul, et koroonaviiruse varjatud levikut Eestis praegu pole.

Kiik: olukord on rahuldav

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et koroonanumbrite kohta Eestis võib praegu öelda "rahuldav", sest seni pole realiseerunud mustemad stsenaariumid, kus nähti Tartu puhangu taga juba teise laine kohalejõudmist. "Pigem on praegune trend stabiilne. Murettekitavam on maailmas ja ka Euroopas toimuv, kus kasvukiirus on olnud väga suur," märkis Kiik.

Kiige sõnul arutatakse olukorda ka neljapäevasel valitsuse istungil, kuid uusi üleriigilisi piiranguid suure tõenäosusega ei kehtestata. "Hetkel üleriigiliste meetmete järgi teadaoleva info põhjal vajadust ei ole," märkis ta.

Vanuse poolest on tänaseks tõusnud suurimaks nakatumiste grupiks 20- kuni 29-aastased, kellele järgnevad 30- kuni 40-aastased. Sellega ei erine Eestis muust Euroopast, kus piirangute lõdvendamisega hoogu saanud meelelahutusturismiga on samuti kiiresti kasvanud noorte nakatunute osakaal.

Härma soovitas kõigil noortel, kel on kahtlus, et ollakse olnud kontaktis haigestunuga või kui on kas või nõrgad sümptomid, pöörduda perearsti poole.

Peale Tartumaa on ülejäänud maakondades olukord võrdlemisi rahulik.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: