Galerii: Jõhvis avati Eesti kolmas lastemaja
Esmaspäeval avati Jõhvis lastemaja, kus aidatakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapsi. Nelja toaga lastemajad on ehitatud põhimõttel, et laps tunneks end keerulistest asjadest rääkides võimalikult turvaliselt.
Jõhvi on Tallinna ja Tartu kõrval kolmas koht, kus sotsiaalkindlustusamet Põhjamaade eeskujul tehtud lastemaja avas.
Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juht Anna Frank-Viron ütles, et Jõhvi tundus maja avamiseks järgmine loomulik koht. "Sihtgrupi eripära tingis selle, et me valisime Jõhvi enne kui Lääne-Eesti. On väike hirm, et väärkohtlemine on jäetud siin piirkonnas rohkem pere siseasjaks. Eesmärk oli jõuda varem siia ja hakata siin probleemiga tegelema," lausus Frank-Viron.
Eelmisel aastal pöörduti lastemajadesse seksuaalse kuritarvitamise kahtlusega abi saamiseks üle 400 korra. Oma mõne aasta tagusele arvamuskorjele tuginedes nentis president Kersti Kaljulaid, et inimeste arvates see probleem Eestis nii suur ei ole.
"Käisin kogu aasta Eestis ringi ja küsisin juhuslikelt inimestelt, oma sõpradelt ja tuttavatelt, kui palju on laste vastu suunatud vägivalda Eestis aastas. Ja need vastused olid ühekohalised numbrid. Me ei tea ja me ei taha teada ning see on väga inimlik, et me ei taha. Aga samal ajal on mul hea meel, et teie sellega tegelete," ütles Kaljulaid lastemaja avamisel.
Jõhvi politseijaoskonna juhi Andreas Kliimanti sõnul tasub alati lastekaitsetöötajaid või politseid teavitada lapse käitumise muutumisest.
"Kõige parem keskkond on kool ja haridusasutused, kus näeb, kas lapse õppeedukus on langenud, kas ta on muutunud kinnisemaks, kas ta ei suhtle enam oma eakaaslastega. Kas ta ei käi väljas ja on apaatne. See loomulikult ei tähenda kohe, et seal taga on seksuaalne vägivald, aga kindlasti tuleb sellistele teguritele tähelepanu pöörata," rääkis Kliimant.
Lastemajades tegelevad erinevate ametkondade spetsialistid eelkõige tagajärgedega. Sotsiaalminister Tanel Kiik toonitas, et lastevastane väärkohtlemine väheneb ka siis, kui inimesed endale oma väärkäitumist tunnistavad.
"Selliste muredega on mõistlik pöörduda arsti, kas siis perearsti või otse psühholoogi poole, kes vajaduse korral tuge ja nõustamist pakub või edasi suunab tõsisemale ravile. Kindlasti tuleb ja tasub abi otsida. See on palju parem variant, kui selliseid tegusid ette võtta, mis kannatusi põhjustavad väga paljudele süütutele inimestele ja pikemas plaanis inimese enda elu ja maine võivad hävitada," lausus Kiik
Sotsiaalministri sõnul on neljas lastemaja kavas hiljemalt 2022. aastal avada Lääne-Eestis.
Toimetaja: Marko Tooming