"Totalitarismiohvrite mälestamist ja demokraatlike vabaduste hoidmist seob ühte kindel teadmine, et üks ei saa ilma teiseta ja vabaduse nimel tasub alati pingutada," ütles president Kersti Kaljulaid pühapäeval kommunismi ja natsismiohvrite mälestuspäeval Maarjamäel.

"Totalitaarsete režiimide ambitsioonide tõttu kannatasid enne ja pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist väga paljud rahvad ja meie kohuseks on kõiki neid võrdselt austada ja mälestada," ütles president. Euroopa Parlament kuulutas 2009. aasta aprillis 23. augusti kõigi totalitarismiohvrite ühiseks mälestuspäevaks.

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamine on Kaljulaidi sõnul vaid üks pool totalismiohvrite mälestuspäeva tähendusest. "Vabadus ja veel enam demokraatia ei ole kunagi pelgalt juhus. Nende hoidmise nimel tuleb pidevalt pingutada, sest me ei soovi elada sellises maailmas, kus vaba mõtte ja teisiti arvamise eest ootab koht baraki naril või kuklalask. Meie soovime vaba ja demokraatlikku maailma," ütles president.

Riigipea sõnul on valu vabaduse puudumise pärast näha ka tänases Euroopas. "Meie, kes me oleme tagasi võitnud oma vabadused ja inimväärikuse, peame neile, tänase päeva vabadusvõitlejatele, koos meie samameelsete liitlastega toeks olema. Üksi jäämine tähendab alati lootusetust, kadu ja allajäämist totalitaarsele režiimile."

Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles tseremoonial peetud kõnes, et 81 aastat tagasi sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt muutis ajalugu ja miljonite inimeste saatust.

"Eestile tähendas MRP meie riigi kadumist maailmakaardilt. Baaside lepingu pealesurumist, punasõdurite sissemarssi ja hääletut alistumist," sõnas Põlluaas.

"Tänane Venemaa jätkab stalinlikku laienemispoliitikat. Kremli imperiaalsed ambitsioonid ei ole mitte kusagile kadunud. Nii meie kui maailma üldsus on hukka mõistnud Venemaa agressioonid Gruusias ja Ukrainas, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia hõivamise ning Krimmi okupeerimise ja annekteerimise. Kahjuks ei ole välistatud agressioonivõimalus ka diktatuurist vabaneda püüdva Valgevene rahva vastu," rääkis Põlluaas.

Riigikogu esimees ütles, et arvestades ajaloo õppetunde, tuleb tähelepanelikult jälgida naaberriigi tegevust. "Me oleme väike rahvas, me peame tegutsema targalt, et jääda ellu. Me peame panustama iseseisvasse kaitsesse ja NATO liitlaste kohalolekusse. Ainult nii suudame me säilitada oma riiki, rahvast ja iseseisvust," kõneles ta.