Floydi surm ta kinni pidanud politseinike käe läbi, mille pealtnägijad jäädvustasid videole, vallandas Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas osalt vägivaldseks muutunud rassismi ja politseivägivalla vastased meeleavaldused, mis mõjutavad riikide sisepoliitikat ning eemaldatud monumentide kaudu kujundavad ümber linnapilti.

Floyd suri 25. mail, kui politseinik Derek Chauvin hoidis üheksa minuti vältel oma põlve tema kaelal ehkki Floyd hüüdis, et ei saa hingata. Chauvini süüdistatakse mõrvas ja tapmises. Kolme juuresviibinud politseinikku, kellest Thomas Lane ja Alexander Keung aitasid Floydi maas kinni hoida ning Thomas Thao, kes tõrjus tagasi Floydi aidata soovinud kõrvalseisjaid, süüdistatakse tapmisele kaasaaitamises.

Nüüd on ühe süüdistatava, Thomas Lane'i, advokaat andnud aimu nende kaitsetaktikast, teatas ajaleht The Times. "Mitte ükski neist meestest, isegi Chauvin, tegelikult ei tapnud teda," ütles Minnesota advokaat Earl Gray ajalehele Los Angeles Times, mida vahendas väljaanne The Times. "Ta tappis ennast ise," lisas Gray.

Advokaat juhtis tähelepanu Floydi kinnivõtmise jäädvustanud video ühele kaadrile. "Vaadake lähedalt härra Floydi suud. Seal on näha valget täppi tema keele vasakul poolel," kirjutas Gray. Ta lisas, et kui Floyd hetkeks pead pööras, siis pärast seda enam valget täppi näha ei olnud.

Advokaat lisas oma kaitsematerjalides pildi kahest milligrammist fentanüülist, mis on surmav doos. "Kohus võiks neist faktidest järeldused teha," kirjutas ta. Gray lisas, et toksikoloogi raporti kohaselt leiti Floydi veres fentanüüli, metamfetamiini ja marihuaana jälgi.

The Times märgib, et erinevad kohtuarstid ei ole Floydi surmapõhjuse osas üksmeelel. Floydi perekonna patoloogid leidsid, et mees suri "mehaanilise lämbumise" tõttu, kuna politseiniku põlv mehe kaelal takistas tal hingamist ja verevarustust. Samas leidis maakonna kohtuarst, et Floyd suri südamerabanduse tõttu.

Süüdistajad on möönnud, et Floydil oli süda haige ning tema veres oli märke fentanüülist ja äsjasest amfetamiini kasutamisest. Nad märkisid ka, et koroneri arvamuse kohaselt suri Floyd politseinike kinnihoidmise tagajärjel, kuid tema tervislik seisukord ning narkootikumid aitasid sellele kaasa. Lõppjäreldusena leiti, et tegemist oli siiski tapmisega.

Advokaat Gray juhtis tähelepanu, et Chauvini põlv Floydi kaelal ei jätnud verevalumit. Ta ütles, et Floyd vahistati ka aasta tagasi, eelmise aasta mais ning siis märkisid politseinikud, et olevat käitunud äärmiselt närviliselt ning ei kuulanud nende käsklusi. Ta olevat pannud midagi suhu kui teda püüti arreteerida ning ta tuli füüsiliselt autost välja tõmmata, kirjutas advokaat.

Väidetavalt olevat Floyd öelnud haiglapersonalile, et ta olevat enne vahistamist endale narkootikume süstinud ning tal olevat viimased poolteist aastat olnud opiaatidest sõltuvuses.

Kaitsja sõnul oleks süüdistus, et Floydil oli ja ta kasutas valeraha - väide, mille põhjal politsei teda vahistama tuli - viinud ta 20 aastaks vangi ning politseinikel oli kohustus ta kinni pidada. Tema väitel oli Floyd manustanud sellises mahus üledoosi fentanüüli, mis oleks tema hingamise raskeks muutnud. Gray sõnul olevat Floyd öelnud juba, et ta ei saa hingata siis, kui politseinikud algul teda politseiautosse püüdsid panna.

Floyd tädi Angela Harrison ütles ajalehele Minnesotan Star Tribune, et tema nõbu varasemad kokkupuuted politseiga ei ole asjakohased. "Miski ei õigusta seda, kuidas ta suri," ütles Harrison.