Süütajate näol oli tegu väikese meelavaldajate grupiga, kokku oli meeleavaldajaid siiski sadu, vahendas oregonlive.com. Tegu oli teise korraga, kui rahutustes osalejad politseile kuuluva hoone süütasid.

Kuigi tulekahju kustutati kiiresti, sai süütajatele osaks karm kriitika. Ajalehe teatel olid ülejäänud meeleavaldajad rahumeelsed, kuid paarikümnepealise grupi rünnak ametiühingute majale tähendas seda, et politsei oli sunnitud välja kuulutama mässuolukorra. Politsei põhjendas meeleavalduse nimetamist mässuks "äärmiselt ohtliku" olukorra tekkimisega.

Ohutaseme tõstmine tähendas, et politsei ründas ka rahumeelsemaid meelevaldajaid. Ametnike sõnul oli see vajalik, et saaks kustutada tulekahju enne, kui see oleks muutunud ohtlikuks. Kokkupõrked meeleavaldajate ja politseijõudude vahel kestsid läbi öö vastu pühapäeva.

Politseinikud kasutasid meeleavaldajate vastu kummikuule ja jõudu. Meeleavaldajad loopisid politsei suunas erinevaid esemeid, samuti süüdati politsei peatamiseks püstitatud barrikaad.

Rahumeelselt alanud meeleavaldus jõudis konfliktini siis, kui meeleavaldajate rongkäik jõudis politsei ametiühingu hooneni, kus politseinikud hoiatasid kogunenuid seadusevastase tegevuse eest.

Pärast seda, kui grupp meeleavaldajad oli asunud ründama hoone peaust ning süüdanud prügikaste, kuulutas politsei kogunemise ebaseaduslikuks ning hoiatas inimesi, et kui nad ei lahku, kasutatakse nende vastu jõudu. Veidi hiljem kuulutas politsei kogunemise mässuks ning sulges lähedalasuvad tänavad.

Politseinikud kasutasid meeleavaldajate vastu pipragaasi ning kummikuule. Meeleavaldajad loopisid korrakaitsjaid muu hulgas värviga täidetud õhupallidega.

Ametnike sõnul sai kokkupõrgetes viga kolm politseinikku, kes toimetati haiglasse, kui lubati üsna pea kodusele ravile.

Politsei pidas öö jooksul kinni mitu inimest, kuid täpset arvu pole avalikuks tehtud. Vastupidiselt oregonlive.com andmetele väitis politsei, et pipragaasi nad ei kasutanud.

Laupäeval toimunud sündmused on iseloomulikud viimastele päevadele, mil üks osa meeleavaldajatest on asunud kogunema kohalike politseihoonete ümber. Võrreldes varasemaga koguneb praegu meeleavaldajaid siiski kordades vähem. Politseile teeb muret eelkõige üks grupp meeleavaldajaid, kelle eesmärgiks paistab olevat politseinike ründamine ja avalike objektide kahjustamine.

Portlandis jätkuv vastasseis meeleavaldajate ja korrakaitsjate vahel sai kurikuulsaks peale seda, kui USA president Donald Trumpi korraldusega saadeti vägivaldseks muutunud meeleavaldusi maha suruma föderaaljõud. Juuli lõpus nõustus USA valitsus erirühmad Portlandist tagasi kutsuma.

Peale George Floydi tapmist USA-s alanud meeleavaldused on kestnud praeguseks 75 päeva.