Tallinna linn jätab koolidele otsuste tegemisel palju iseseisvust
Tallinna linnavalitsuse esindajate ja Tallinna kohtumisel selgus algava kooliaasta osas, et linn jätab koolidele õppekorraldust puudutavate otsuste tegemisel palju autonoomiat.
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul saavad teisipäeva õhtuks kõik koolijuhid töödokumendi koroonasuunistega, kuid linn on dokumenti valmis muutma vastavalt koolijuhtide tagasisidele.
1. septembri aktused soovitab linn Belobrovtsevi sõnul korraldada vabas õhus.
Belobrovtsev rääkis, et välja on töötatud kolm stsenaariumi: roheline, kollane ja punane.
"Praegu me oleme rohelise stsenaariumi juures ehk see nakatumise risk ei ole väga kõrge, aga on olemas ja see stsenaarium eeldab seda, et meetmeid rakendadakse vähe, aga valmidus on ikka olemas neid rakendada, nii et koolid ja koolijuhid loomulikult ise otsustavad," ütles Belobrovtsev ERR-ile.
Belobrovtsevi sõnul saavad koolid palju autonoomiat.
"Nad siis otsustavad lähtuvalt oma oludest ja oma situatsioonist, kuidas nad hajutavad õpilasi, kas nad hakkavad sellega isegi kohe rohelise stsenaariumi juures tegelema," ütles Belobrovtsev. Ta lisas, et kõik meetmed on teretulnud ja küsimus on ainult selles, mis on otsene vajadus.
"Rohelise stsenaariumi puhul seda otsest vajadust midagi muuta tundide läbiviimise protsessis ei ole, aga loomulikult koolijuhid ja õpetajad peavad valmis olema selleks, et kui järsku me stsenaarium läheb kollaseks, siis kindlasti tuleb need igasugused meetmed rakendada, mis meil on," ütles Belobrovtsev.
Kollane stsenaarium eeldab Belobrovtsevi sõnul, et nakatunute arv hakkab kasvama ja jõuab tasemele 25 nakatunut 100 000 elaniku kohta.
Belobrovtsev rääkis, et kui koolides hakkab tekkima nakatumisjuhtumeid, siis üks meede on näiteks, et üks klass läheb kinni. Üks punase stsenaariumi meede on, et mõni kool läheb karantiini ja punase stsenaariumi kõige viimane meede on, et kõik Tallinna koolid lähevad karantiini, rääkis Belobrovtsev.
"Me kindlasti loodame, et selleni me ei jõua, et me jääme rohelise stsenaariumi juurde, aga me oleme loomulikult kõigeks valmis," ütles Belobrovtsev.
Koolijuhil on Belobrovtsevi sõnul olemas volitused ka selleks, et mõni klass panna käima õhtuses vahetuses, ka algklasside puhul, kuid iga kooli jaoks on kindlasti oluline, et kõik oleksid töökorraldusega rahul ja selline otsus räägitakse erinevate osapooltega läbi.
Kooli kinnipanemist koolijuht üksi siiski otsustada ei saa.
"Haridus- ja teadusministeeriumi juhend ütleb, et kooli kinnipanekud otsustab terviseamet koostöös koolipidajaga ehk meie puhul koostöös linnaga. Kindlasti, kui mõnel direktoril tekib soov kool kinni panna, siis ta võib sellest meiega rääkida ja siis me koos leiame lahenduse, aga saata kõik lapsed ja õpetajad koju oma otsusega koolijuht kindlasti ei saa," sõnas Belobrovtsev.
Direktorite meeleolu on Belobrovtsevi sõnul asjalik ja töökas ning paanikat ei ole.
"Kindlasti on murekohti ja see on täiesti arusaadav, me oleme uues reaalsuses, uus õppeaasta algab sellises olukorras," ütles Belobrovtsev.
Küsimusi oli kohtumisel Belobrovtsevi sõnul seinast seina, kuid suuremad küsimused olid seotud õppekorraldusega. Näiteks, mida teha juhul kui õpetaja kardab tööle tulla, mida peaks tegema, kui on vaja asendust ja kuidas on vaja tegutseda kollase stsenaariumi juures.
Loomulikult olid kokkusaamisel üks teema kaitsevahendid ning kuidas ja kas neid hankida ja kes nende eest maksab, rääkis Belobrovtsev.
"Kõik need kaitsevahendid, mida kool vajab, kindlasti kaetakse linnaeelarvest. Kas see toimub niimoodi, et esmalt kool hangib ise ja pärast see raha kompenseeritakse või me tsentraalselt varustame koolid, see on juba tehniline küsimus, mida me jooksvalt otsustame, aga kindlasti me koole ei jäta niimoodi ilma, et me maksame need asjad," ütles Belobrovtsev.
Osad õpetajad on oma tervise pärast mures ning nad on koolijuhtidega kontaktis, sõnas Belobrovtsev.
"Koolijuhid peavad siin olukorras loomulikult otsustama, kuidas käituda. Ma ei ole kuulnud, et keegi oleks lausa pensionile läinud selle olukorra pärast, võib-olla mingeid juhtumeid on olnud, aga minuni pole see informatsioon jõudnud," rääkis Belobrovtsev.
Belobrovtsevi sõnul on eesmärgiks kaitsta nii õpilasi kui ka õpetajaid. Ta lisas, et maskidest kasulikumad tunduvad olevat visiirid.
"Meie ülesanne on see, et kõik koolid oleksid visiiridega varustatud ja loomulikult me vaatame ka kvaliteedi peale, et need visiirid oleksid eelkõige kvaliteetsed ja neid kasutades oleks õpetajatel maksimaalselt mugav," lausus Belobrovtsev.
Sporditundide ja muusikakoolidega mingeid erinevaid plaane ei ole.
Belobrovtsevi sõnul soovitavad nad sportida väljas, kui ilm seda lubab. Samuti jäävad praeguse otsusega toimima ka pikapäevarühmad, kuid siinkohal ollakse Belobrovtsevi sõnul valmis seda muutma.
Toimetaja: Liisbeth Rats