Suurbritannias Oxfordis on COVID-19 vastase vaktsiini katsetused täies hoos ja AstraZeneca loodab järelevalvelt heakskiitu taotleda juba sel aastal. Euroopa Komisjon on vaktsiinivõidujooksus ühe liidriga sõlminud raamkokkuleppe 400 miljoni doosi ette äraostmiseks. Eesti otsustas selle raames eelostulepingu sõlmida.

"Meie soov on ideaaljuhul saada sealt vajalik doos poole elanikkonna vaktsineerimiseks. Esimene järjestus on kahtlemata riskirühmad, on need eakamad, on need kroonilised haiged, eesliinitöötajad tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas ja mujal riigiasutustes," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Tehingu hind on konfidentsiaalne, aga ulatub miljonitesse eurodesse. Samuti on konfidentsiaalne eellepingu täpne sisu, aga pretsedenditu vaktsiinide ette äraostmine tagab arendajale raha ja ostjale vaktsiinilootuse, juhul kui viimane läbib testide ja kontrollide sõela.

"Vaktsiin, mida elanikkonnale pakutakse, peab olema ohutu, efektiivne ja kliiniliselt testitud, siin mingeid järeleandmisi kvaliteedis ei tehta. Tõsi on see, et see on äärmiselt lühike vaktsiini tootmise kohta, selle vaktsiini efektiivsuse määr võib olla madalam kui vaktsiini pikaajalise väljatöötamise puhul," rääkis Kiik.

"Selle vaktsiiniga võivad olla võimalikud kõrvaltoimed lühiajalised, me ei räägi siin tõsistest kõrvaltoimetest ja tõsistest muredest, vaid ajutistest kõrvalnähtudest, mis on igal ravimil paratamatult."

Leping tähendab riskide jagamist, seda ka võimalike kõrvaltoimete hüvitamisel. Kümnekonna aasta eest kasutatud seagripivaktsiin tekitas näiteks mõnel juhul narkolepsiat. Viroloogiaprofessor Andres Merits ütles, et ohutusnõudeid praegu kindlasti alla ei lasta, aga ajasurve jätab oma jälje.

"Kõik asjad, mida on katsetatud nii lühikest aega, võiksid tekitada teatud murenoote või vähemalt ettevaatlikkust. On üsna tõenäoline, et need vaktsiinid töötavad ja nende kõrvalmõjud ei ole väga suured," selgitas Merits.

"Aga samas, kuidas saab ravimifirma või ükskõik keegi firmadest võtta vastutuse asjade eest, mida nad lihtsalt põhimõtteliselt teada ei saa. Ainult Putin teab, et tema vaktsiin annab kaheaastase immuunvastuse kahekuuse või kahenädalase katsetuse põhjal. Teistel ajamasinat ei ole ja meil ei ole ka mingit šanssi seda välja öelda," lisas Merits.

Seagripi vaktsiini Pandemrix kasutamise järel täheldati mõnedes kohtades narkolepsia sagenemist vaktsineeritute hulgas. Kuigi seda on palju uuritud ja tervisekahju eest on ka hüvitist makstud, on vaktsiini ja haiguse vaheline seos endiselt ebaselge.

Professor Meritsa sõnul siin lõplikku tõde ei ole ega tule. "Põhjamaade ja Inglismaa uuringud näitavad, et mingi taoline efekt siiski oli, paljudes kohtades seda ei tähendatud ja mõnedes kohtades, kus Pandemrixi ei kasutatud, täheldati samal hooajal samuti narkolepsia sagenemist," rääkis ta.

Viroloogiaprofessor märkis, et probleemi põhjuseks on tagantjärele kogutud vaatluse andmed, kuna suuremahulisi vaktsiinikatseid ei ole võimalik ega eetiline platseeboga teha. Sellise vaatluse puhul küsitakse arstidelt kinnitust, kas nad täheldasid patsientidel nimetatud sümptomeid. "Nii läheb kirja palju liialdusi ja ebakindlaid juhtumeid," lisas Merits. Ta tõi välja, et narkolepsia on ka gripi endaga kaasnev, ehkki haruldane sümptom.

"Üldine punkt on ikkagi see et kõigil ravimitel (vaktsiinidel kaasa arvatud) on kõrvalmõjud. Sama kehtib tehnoloogiate, toiduainete, riietuse ja üleüldse kõige kohta. Nende eitamine oleks vesi vaktsiinivastaste veskile. Võrreldes viirusega on need mõjud aga harvad ja väikesed," ütles Merits.

Koroonaviirusesse on Meritsa sõnul Eestis ilmselt nakatunud veidi üle 10 000 inimese, sümptomaatilisi haigeid on olnud ligikaudu 2000, ja paljud neist küllaltki rasked. "400 inimest oli haiglas, 64 on surnud. Kui lasta viirusel minna, nakatub ilmselt 50 korda rohkem inimesi, seega siis võib numbrid 50-ga läbi korrutada," märkis ta.

"655 000 inimese vaktsineerimisel on tõenäoliselt - sõltub vaktsiinist - arvukalt kergemaid ja väiksemal hulgal raskemaid kõrvalmõjusid, kuid on vähetõenäoline, et keegi selle tõttu haiglasse või intensiivi sattub ja väga tõenäoliselt keegi ei sure. Vahe vaktsiini ja viiruse vahel on seega tohutu," lisas Merits.