Alates 2023. aastast läheb igal aastal kolme väljavalitu vahel jagamisele ligi 8 miljonit eurot, ütles riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kultuurkapitalile laekuvast hasartmängumaksust rajati esimeste riiklikult tähtsate kultuuriehitiste seas nii Kumu, Eesti Rahva Muuseum kui Muusika- ja Teatriakadeemia saal.

Riigikogu kultuurikomisjonile oli kolmapäevaks esitatud kaheksa taotlust, millest mõnes taotleti raha mitme ehitise jaoks, mõni ehitis aga kordus erinevates taotlustes.

Taotluste seas on nii muusika kui ka kunsti rajatisi. Näiteks on seal dirigent Endrik Üksvärava ettepanek Veljo Tormise koorimuusikakodu rajamiseks. See võiks tema sõnul paikneda väiksemate ja suuremate kohtadena mitmel pool Eestis - näiteks Kuusalus, Tormise sünnikohas ja Tallinnas, kus toimuks igapäevane tegevus. Täpset kohta veel välja mõeldud pole.

"Üks koht kindlasti, mis seostub, on nii-öelda meri, et kui see asuks mere ääres, teine koht võibolla on näiteks lauluväljak, mis on laulupeoliikumine ja kooriliikumine. Võib-olla oleks see hoopis lauluväljakuga seotud," rääkis dirigent Endrik Üksvärav.

Mitu kunstiinstitutsiooni tegid ühistaotluse, soovides raha kapitaalremonti vajavatele kunstiruumidele. Nende hoonete seas on näiteks Tartu Kunstimuuseum, Eesti kaasaegse kunsti muuseum, aga ka Tallinna esindusväljakul paiknev, 1934. aastal valminud, kuid nüüd pragunev ja pärast Vabaduse väljaku renoveerimist vajuma hakanud Tallinna Kunstihoone.

Kunstnike Liidu presidendi Elin Kardi sõnul on kunstihoone küttesüsteemid vahetamata sellest ajast, kui hoone ehitati. "Siin puudub tänapäevanõuetele vastav ventilatsioon. Et kui kunstihoone soovib siia tuua rahvusvaheliselt oluliste kunstnike teoseid, siis sageli ka muuseumidest laenutamine ei ole võimalik, sest me ei suuda tagada selliseid eksponeerimistingimusi, selliseid temperatuure," rääkis Kard.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles, et esmalt valib komisjon välja need taotlused, millega tõsiselt tööle hakatakse. Riigikogu suure saali lõplikule hääletamisele jõuab tõenäoliselt paar - kolm taotlust, mis alates 2023. aastast toetust saama hakkavad. 

"Senise praktika järgi on räägitud, et see võiks olla kusagil kaheksa miljonit aastas, jälgime eelarveprognoose ja laekumiste prognoose ja kuidas laekuvad hasartmängumaksu mistahes sissetulekud, mis sellesse rahastusse jõuavad," rääkis Must.

Taotlusi saab riigikogu kultuurikomisjonile saata 31. augustini.