Kui laps jääb haigeks ja vanem temaga koju jääb, saab perearstilt paluda haiguslehte, mille kompenseerimine algab esimesest haiguspäevast. Kui aga koju peab jääma terve lapsega, pole perearstidel õigust haiguslehte alustada. Kes siis peaks kompenseerima lapsevanemale lasteaia- või algklassilapsega kodusolemise, kui tema töö ei võimalda kodukontorit?

Selline olukord tekib juhul, kui laps õpib koolis, mis on otsustanud ennetava meetmena hajutatud õpet teha ehk näiteks on õppetöö korraldatud põhimõttel kaks nädalat koolis, üks nädal kodus. Selliseid koole on üksjagu, kes on otsustanud omal algatusel õppetööd rühmiti või ajaliselt kooli ja kodu vahel hajutada.

Lahendustele pole mõeldud

Sotsiaalminister Tanel Kiik tunnistas, et sellistele olukordadele pole valitsuses mõeldud ja nõustub, et niisugune koolikorraldus paneks lapsevanematest töötajad raskesse olukorda. Seetõttu nimetas ta oluliseks, et õppetöö toimuks ilma tungiva vajaduseta siiski koolides kohapeal.

"Selle ettepaneku laiemad mõjud on hetkel jäänud lõpuni läbi mõtlemata. Ma pean sel teemal nõu pidama haridusministri ja ka peaministriga, kas see kord on laiaulatuslikult plaanis kasutusele võtta koolides või mis see pilt tegelikult on, sest see meede ei ole tervise valdkonna poolt välja pakutud lahendus, vaid see on pigem haridusasutuste endapoolne initsiatiivi võtmine, aga nii, nagu elus ikka, siis ühe valdkonna otsused mõjutavad teisi valdkondi," ütles Kiik.

Kiik ütles, et raske on ette kujutada, milline tööandja võimaldab oma töötajatel pidevalt nädalasi pause võtta, kui töökorraldus kodukontorit ei võimalda.

"Me ei saa tekitada olukorda, kus lapsevanematele tekib igakuine lisakoormus, mida neile rahaliselt ei kompenseerita. Pigem oleks hea, kui oleks üleriigiline ühtne lähenemine ja koju jäädakse siiski siis, kui on reaalne nakkuskahtlus, reaalselt haigestunud koolis või ka perekonnas endas ja sel juhul hüvitatakse haigusleht haigekassa kaudu," lisas Kiik.

Kui Kiik põrgatas teema pigem haridusministeeriumile, sest asi puudutab koolikorraldust, mis pole tema pärusmaa, siis haridusministeerium omakorda põrgatas teema sotsiaalministeeriumisse tagasi.

"Tegemist on siiski sotsiaalministeeriumi vastutusalasse kuuluvate küsimustega," teatas haridusministeeriumi pressiesindaja ERR-i küsimuste peale, mis puudutavad sedasama - kes kompenseerib lapsevanemate kodusolemise tervete lastega, kui koolid on otsustanud ise õppetööd hajutama asuda?

Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets kommenteeris hiljem, et eks neil tuleb koolipidajatega suhelda ja nende otsusest rääkida.

"Kus otsest terviseohtu pole, ei näe küll ühtki head põhjust, miks nii peaks tegema. Kuigi on hädaldatud selle üle, et juhendid pole piisavalt täpsed, siis tegelikult oleme öelnud, et 1.-6. klassini tuleks lapsi viimase võimaluseni siiski koolis hoida. Vanematel on nendega ju keeruline hakkama saada, kui nad ilma erilise põhjusetea kooli ei tohi minna ja isesesiva õppimise võimekus pole neil veel nii arenenud," ütles Laidmets. "Mõned koolid, kes on seda otsustanud, on teinud seda koostöös lapsevanematega, kus nad on olnud selleks valmis."

Suuremates koolides aga Laidmets niisugusi otsuseid pealesurutud lahendusena õigeks ei pea ja üleliigset ettevaatlikkust ta heaks ei kiida.

Alates 7. klassist peab ta aga distantsõpet kohati isegi arengut soodustavaks lahenduseks ja selles vanuses lapsed peaksid olema võimelised juba ka iseseisvalt hakkama saama, arvab Laidmets.

Karantiin vajab kompensatsioonimeedet

Tegelikult pole praegu lahendust ka olukordadeks, kui lasteaiarühmas või klassis üks laps haigestub, mispeale kogu rühm või klass kaheks nädalaks karantiini suunatakse. Ka see tähendaks, et koju jäävad täiesti terved lapsed, kes vajavad vanemlikku järelevalvet. Haigusleht sellele olukorrale praegu ei laiene.

Kiik möönab, et see olukord vajaks tõepoolest mingit regulatsiooni: "See on juba meede, kus on tervisemõõde olemas. Et vältida laiemat nakkuse levikut, on loogiline, et leiame siin ka mingisuguse riikliku kompensatsioonilahenduse."

Peaminister Jüri Ratas selleks aga vajadust ei näe.

"Kui nüüd koolilaps jääb koju, eks see on ju läbi aegade olnud suuresti perekonna korraldada ja see, kas koolid lähevad kinni ja kas klassid sulguvad, see on koolipidaja - eeskätt direktori ja juhtkonna, õppealajuhataja - otsuse küsimus," leidis Ratas. "Me ei ole selliseid meetmeid arutanud. Lapsevanematele kompenseeritakse kõik, mis seaduses on ette nähtud."

Lisaks rõhutab ta, et koolid peaksid 1. septembril alustama võimalikult tavapäraselt ehk kontaktõppes.

Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets kinnitab samuti, et olukorraks, kus lapsevanemad peavad tervete lastega kaheks nädalaks koju karantiini jääma, sest klassis on keegi haigestunud, lahendust pole. Teisisõnu - haiguslehte selles olukorras praegu välja ei kirjutata.

Ta pole kindel, et just haigusleht see lahendus oleks, sest tema hinnangul võib see ühiskonnale liiga koormavaks osutuda. Milles lahendus võiks seisneda, ta välja ei paku.

"Arutame seda sotsiaalministeeriumiga ja vaatame," lubab Laidmets.

Tööandjad: valitsusel oli mitu kuud aega sellele mõelda

Olukord, kus lapsevanemad peavad pidevalt tervete lastega kodus olema, seab nad tööturul teistega ebavõrdsesse olukorda. Kui haigusest tingitud majanduskriisi tingimustes on tööandjal valida, kas pidada edasi täistööajaga tööl käivat inimest või lapsevanemat, kes näiteks iga kolmanda nädala vabaks peab võtma, pole ilmselt raske aimata, kumma töötaja kasuks otsus langeb. Tõenäolisemalt lööks see tööturul valusamalt eeskätt naisi, kes paratamatult rohkem lastega koju jääksid.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et valitsuse liikmetel oli terve suvi aega, et vajalikud lahendused sügiseseks laineks välja mõelda.

"Riik pole seda läbi mõelnud. Riik oleks võinud sellele mõelda suvel, aga tundub, et pole mõelnud," ütles Aas.

Aasa hinnangul ei saa valitsus eeldada, et tööandjad taas vastu tulevad ja omast taskust lapsevanemate pikad kodused pausid kinni maksavad. Selline vajadus peaks olema sel juhul riigieelarvest kompenseeritav.

Aas leiab, et kahenädalasest karantiininõudest tuleks üldse loobuda. Selle asemel tuleks rakendada testimist, nii nagu plaanitakse võimaldada reisilt saabujatele, et terved ikka tööst ja ühiskonnaelust osa saaksid võtta või siis teadlikult haigena koju jääksid, mil juba haigusleht edasi aitab.

"See karantiin ei aita ei ühiskonda ega tööandjaid," ütles Aas.