Valitsus võib arutada haiguslehe tasustamist esimesest haiguspäevast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maskid
Maskid Autor/allikas: ERR

Kevadise eriolukorra ajal kehtestas valitsus ajutiselt korra, kus haiguslehele jäänule kompenseeriti saamata jäänud töötasu esimesest haiguspäevast, et motiveerida inimesi mitte haigena tööl käima. Praegu kehtib tavapärane kord ehk esimesed kolm haiguspäeva on tasustamata.

Valitsuse liikmed, tervishoiuteadlased ja arstid kordavad mantrana päevast päeva, et ka kergema nohuga peaks töötaja koju jääma, ent see ühiskondlik kokkulepe on rahaliselt jäetud sellesama töötaja kaela. Kui eriolukorra ajal kehtestas valitsus ajutise meetmena haiguspäevade kompenseerimise haiguslehele jäämise esimesest päevast, siis praegu kehtib tavapärane olukord, mil esimese kolme päeva eest kodusolemist töötajale ei kompenseerita. See aga viib olukorrani, kus tõbised inimesed ikka tööle ilmuvad.

Näited elust enesest kinnitavad, et tööandjad vajavad ikka töö ärategemist, mistõttu ei soodustata tõbiste kojusaatmist ning vajadus raha teenida sunnib tööl käima ka olukorras, kus oodatakse koroonatesti aega.

Nagu terviseamet selgitab, peaks tõbine püsima testi ja selle tulemusteni kindlasti eneseisolatsioonis, ent olukorras, kus testimisjärjekorrad ulatuvad kasvanud nõudluse tõttu kohati juba paari-kolme päevani, millele lisandub veel tulemuste ooteaeg, ei jää inimesed kerge nohu-köhaga "igaks juhuks" haiguslehele. Selle paari päevaga jõutakse halval juhul nakatada juba nii kolleege kui ka kliente.

Seda, et haiguslehte rohkem võtma pole hakatud, kinnitab haigekassa värske statistika - kasvutrend puudub, kinnitas haigekassa pressiesindaja ERR-ile.

Teisipäeval kerkis see esimest korda ametiühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja sotsiaalministeeriumi kolmepoolsel kohtumisel, ent arutelu jooksis muude küsimuste vahelt läbi põgusalt ja ilma konkreetsete otsusteta, kuidas sellega edasi minna.

"Ettepanek on tõesti värske," tõdes tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas, lisades, et ta ei saanud isegi aru, kes teema tõstatas ja kas soov on muuta süsteemi ajutiselt, koroona ajaks või püsivalt. "Laual pole ühtki ametlikku kirjalikku ettepanekut, mida arutada."

Tööandjad ei toeta Aasa sõnul kindlasti seda, et vastutus üksikisikult täielikult ära võetaks. Kasvõi üks päev vastutust peaks jääma töötajale, ütles Aas. Sealt edasi tuleks arutada, kas järgmised näiteks kaks päeva kompenseeriks tööandja või riik.

"Inimese isiklik vastutus ja kohustus peab ka ikka jääma. Kui kojujäämine mis iganes põhjustel on liiga lihtne ja makstakse kinni, siis hakatakse süsteemi massiliselt kuritarvitama. Mingi inimlik vastutus peab igal juhul jääma, et süsteem kokku ei kukuks," põhjendas Aas. "Kõige loogilisem oleks, et vastutus peab kuidagi jagunema: midagi kannab inimene, midagi tööandja, siis on solidaarne süsteem."

Aas tõi esile, et kevadel, kui ajutise meetmena asuti haiguslehte juba esimesest päevast kompenseerima, kasvas haiguslehtede võtmine massiliselt. Seejuures pole tööandjal võimalik kontrollida, kas inimene on päriselt ka haige või on tal lihtsalt õnnestunud haigusleht saada.

Aasa sõnul ei taha perearstid lühiajaliste haiguslehtedega üldse tegelda, mis tähendab, et telefonitsi arstile helistades kirjutab arst selle kergekäeliselt välja, veendumata inimese tegelikus tervislikus olukorras.

"Nende jaoks on see tohutu aja- ja ressursikulu," põhjendas Aas.

Aas nõustus, et süsteemi muutmise üle võib arutleda, ent seda peaks tegema tasa ja targu, mitte kiirkorras ja läbimõtlematult. "Need otsused maksavad miljoneid," toonitas Aas.

Praegu võiks seetõttu tulla kõne alla üksnes süsteemi muutmine ajutise lahendusena, mille kompenseerimise võtaks riik kriisipaketina enda kanda. Sellisel juhul võiks kevadine lahendus lühiajaliselt kõne alla tulla.

Poliitilist otsust veel pole

Valitsus pole haiguslehtede kompenseerimise teemat uuesti jutuks võtnud. Sotsiaalminister Tanel Kiik möönis, et sellele peab mõtlema ja lubas asja järgmisel neljapäeval valitsuse istungil päevakorda võtta, seni kogutakse tagasisidet ja ettepanekuid arstidelt, ametiühingutelt ja tööandjatelt.

"Ametiühingute soov oli, et teisest päevast oleks see tagatud läbi tööandjate panuse, edaspidi võtaks siis haigekassa selle üle, kas siis viie päeva pärast või kuue päeva pärast – kokkuleppe koht," ütles Kiik. "Tööandjate vaatest oli tänane süsteem mõistlikum ja võib-olla siis ajutise meetmena, nagu oli kriisi ajal, rakendada nii, et vajadusel riigi poolt kompenseerida seda kriisimeetmena."

Et aga muutus on vajalik, seda Kiik möönis: "Ma olen selles mõttes nõus, et igal juhul täna kehtiv õiguslik raamistik ei ole piisav, et sügise-talve jooksul seda koroonaviiruse levikut edukalt ületada."

Sotsiaalministri sõnul vajab ka otsustamist, kas muutus oleks ajutine või alaline, viimasel juhul on vajalik seadusemuudatus. Samuti tuleks otsustada, kas haiguslehte hakataks esimesest päevast kompenseerima kõigi haiguste puhul või üksnes nakkushaiguste korral, mil rahvatervise risk ühiskonnale on suurem.

Samuti on küsimus, kelle kanda see muudatus rahaliselt langeks - kas tööandjate või riigi.

"Ehk kas me liigutame tööandjatele neid päevi, mis praegu on 4.-8., ettepoole, või me teeme olukorra, kus riik maksab alguses, vahepeal maksab tööandja ja siis jälle riik. Need on need kohad, mis tuleb valitsuse tasandil kokku leppida," ütles Kiik.

Peaminister Jüri Ratas aga teatas ERR-ile napilt, et seda arutelu pole valitsuses olnud ning küsimusele, kas arutelu haiguslehe kompensatsioonipõhimõtete muutmiseks on plaanis, vastas ta: "Eelarvelisi küsimusi reeglina arutame spetembrikuus."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: