Koroonaaeg on pannud inimesed rohkem riideid annetama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Karantiiniaeg pani inimesi oma kappe ja riideid sorteerima - suurematele taaskasutuspoekettidele on kevadsuvisel perioodil annetatud neljandiku võrra rohkem vanu riideid kui mullu.

Uuskasutuskeskus sulges oma kaupluste uksed märtsi lõpus ning need avati taas mai alguses. Vaatamata sellele oli inimeste huvi vanu riideid annetada suur ning on suvisel perioodil veelgi kasvanud - juunis koguti võrreldes eelmise aasta sama ajaga viiendiku võrra rohkem annetusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

''Täheldasime annetajate aktiivsuse kasvu kuskil aprilli lõpus või mai alguses. Tundub, et see oli aeg, kui inimesed olid kodus olnud ja jõudnud oma kappe kraamida. Aga kuna meie poed olid kinni, siis saime pidevalt oma annetajatelt küsimusi, et kuidas me saaksime annetusi tuua ja siis me võimaldasime klientidele kontaktivabalt annetusi tuua," rääkis Uuskasutuskeskuse tegevjuht Diana Paakspuu.

Humana kauplustekett täheldas aprillis annetuste järsku langust, kuid kevadsuvisel perioodil on kogutud ligi 25 protsenti rohkem annetusi kui mullu samal ajal.

Humana infojuhi Mari-Helene Kaberi sõnul on nende klientuur aastatega stabiilselt kasvanud, sest inimesed on muuunud keskkonnateadlikumaks.

''Jätkuvalt, ma arvan, et see muutub aina populaarsemaks. Inimestele see keskkonnateema on südamelähedane, sest kui sa tahad keskkonnasõbralik olla, siis uued riided on ühe kõige suurema jalajäljega asju," sõnas Kaber.

Siiski jõuab märkimisväärne osa riideid ja ka muud tekstiili jäätmejaamadesse või prügilasse. Alates 2025. aastast jõustub Euroopa Liidus nõue, et tekstiilijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Stockholmi Keskkonnainstituudi vanemeksperdi Harri Moora sõnul Eesti selleks veel täielikult valmis pole.

''Põhiline probleem saabki olema see, et mida teha nende rõivajäätmetega, sest selles osas pole Euroopas, veel vähem Eestis suuri võimalusi veel näha. Selles suhtes peaks kindlasti juba täna hakkama mõtlema, kuidas ja kes peaks hakkama seda käitlust korraldama ja siin on kindlasti mõistlik teha seda piirkondlikult, kaasates ka juba täna toimivaid süsteeme ja partnereid Põhjamaadest ja miks mitte ka teistest Balti riikidest," märkis Moora.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: