Lukašenko pakkus rahvale kõnelusi muudatuste teemal
Valgevene president Aleksandr Lukašenko pakkus rahvale muudatusi, mis laseks elul edasi minna. Samal ajal võttis KGB aga vahi alla suurettevõtte Bjalaruskali streigikomitee juhi.
Pühapäeval marssisid kümned tuhanded meeleavaldajad läbi Minski president Lukašenko residentsi juurde, et kinkida talle sünnipäevaks kirst. Lukašenko omalt poolt oli toonud tänavatele sõjatehnika, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Esmaspäeval teatas Venemaa presidendi pressiesindaja, et olukord Minskis on endiselt kontrolli all ja appi minna pole vaja.
Kas Venemaa president Vladimir Putin saab Lukašenkole lubada, et säilitab tema presidendikoha? Politoloogide hinnangul suhtub Putin Valgevene juhtumisse nagu Armeenia või Ukraina revolutsioonidesse.
"Kui Pašinjan võitis oma revolutsiooni, siis Venemaa ei päästnud Serž Sargsjani. Ta ei pannud viimast välja, et päästa Viktor Janukovõtšit, ei 2004. ega 2014. aastal. Venemaa aktsepteerib võitjat ja suunab oma tegevuse temale," ütles politoloog Artjom Šraibman.
"Ma arvan, et ta soovib, et Lukašenko säilitaks võimu ja ta saaks temaga jätkata rääkimist tugevama positsioonilt," lisas politoloog.
Meeleavaldused Valgevenes on toimunud mitu nädalat. Lukašenko on riigist välja saatnud Lääne ajakirjanikud ning tõrgub Lääne liidritega suhtlemast. Kes, kas ja kuidas Valgevene meeleavaldajaid piiri tagant toetab?
Eestis elava Valgevene poliitpõgeniku Andrei Obozovi sõnul hakkab toetus raskuste tõttu tasapisi alles nüüd tekkima. "Raha kogutakse peamiselt
välismaal Valgevene kogukonnas. Praegu on seda raha Valgevenesse väga raske üle kanda. Võimud tegid selle keeruliseks kõigi võimalike vahenditega. Nad blokeerisid kõik seaduslikud vahendid meeleavaldajatele raha ülekandmiseks," rääkis Obozov.
"Sama on ka streigiliikumisega. See on hakanud juba üritust kägistama,
sest pole enam raha, millega oma lapsi toita," ütles ta veel.
Esmaspäeval teatas Lukašenko, et pakub rahvale muudatusi, mis aitaks ühiskonnal edasi liikuda, et on valmis sel teemal arutlema ja kõnelusi pidama, kuid keeldus kategooriliselt naasmast 1994. aasta põhiseaduse juurde.
Toimetaja: Aleksander Krjukov