Toomsalu märkis "Aktuaalses kaameras", et kuigi Eesti majanduse seitsmeprotsendine kahanemine on üle ootuste hea tulemus, ei tasuks lühiajalisi trende ületähtsustada.

"Kui numbrite taha vaadata, siis murettekitav on hoopis see, et investeeringud langesid ligi 15 protsenti ja kaubavahetus kuni 20 protsenti. Langeva kaubavahetusega on rikkust natuke raske luua," märkis Toomsalu.

Teiseks oluliseks teguriks, mille mõjud alles hakkavad ilmnema, on Toomsalu hinnangul koroonapandeemia mõju leevendanud riiklikud tööturumeetmed, mis juunikuuga lõppesid. "Mis tähendab seda, et ettevõtted ei tohi kaks kuud peale seda koondada. Koondamise alguspunkt jõuab kätte septembris," märkis ta.

Mis sügisel majanduses saama hakkab, pole Toomsalu sõnul paljude muutujate tõttu võimalik täpselt öelda, kuid kui viiruse teine laine peaks Eestisse jõudma, tuleks valitsusel täpsemalt läbi mõelda, kuhu toetus suunata.

"Võib-olla laussulgemisega on õpitud, et see ei tööta. Kui natuke konstruktiivset kriitikat teha, siis see ettevõtete toetamise pakett läbi otselaenude, läbi pankade käendusmeetmete – see jäi selgelt kasutamata," nentis Toomsalu.

Valitsuse võetud laenuraha kohta märkis Toomsalu, et tema hinnangul peaks Eesti tegema niinimetatud rohelised võlakirjad.

"Saksamaa käest saab praegu eeskuju võtta – võlakirjad, mida tuleb investeerida roheprojektidesse. Tõenäoliselt saaks Eestis laenata pikaajalise võlakirja puhul ka negatiivse intressimääraga, nii et investorid maksaksid maksumaksjale hoopis raha peale. Eesti teeniks intresse ja saaks investeerida (valdkondadesse), mis tõenäoliselt on olulised siit edasi minnes," rääkis Toomsalu.

Toomsalu sõnul peab aru saama, et majanduse struktuur on muutumas ja kõik roheline maailmas läheb hoopis jõulisemalt edasi. "Eesti on natuke tagaajaja rollis ja julged tõstavad kriisis just pead, et äkki see on see koht, kus ümber orienteeruda," nentis ta.