Suur osa riigi võetud laenurahast seisab endiselt jõude ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti riigi võlakoormus on tänavu läbi koroonakriisi planeeritult kasvanud, kuid suurem osa laenurahast seisab endiselt jõude. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas kinnitas, et laenuraha kasutamine investeeringuteks on plaanis järgmisel aastal. Opositsiooni hinnangul puudub aga valitsusel selge idee, mida sellega teha.

Riigikassa võlg on läbi koroonakriisi kasvanud, nagu plaan oli. 750 miljonit eurot on tänavu võetud Põhjamaade investeerimispangast ja 200 miljoni saamiseks sõlmitud leping Euroopa Nõukogu Arengupangaga. Pikaajalisi võlakirju on välja lastu pooleteise miljardi euro väärtuses ja lühiajalisi 575 miljoni eest. Ehk kokku kolm miljardit ja 25 miljonit eurot. Kulutatud sellest rahast on 900 miljonit ehk suur osa seisab.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri (Reformierakond) ütles, et suur osa laenurahast lihtsalt seisab, sest koalitsioonil pole ideid. "Seda ei kasutata, sest ei ole ideed, ei ole mõtet, milleks. On mingeid kummalisi jagamisi, mille üle on vähem või rohkem diskuteeritud avalikkuses, märkis ta.

Lauri sõnul oleks kriis just hea võimalus, et esile kutsuda soovitud muutusi – suunata näiteks raha teadus- ja arendustegevusse ehk investeerida tulevikku või panustada rohepöördesse.

"Minu arvates valitsusel puudub arusaamine, et mida nad tahavad teha. Mis muutust nad tahavad. Lihtsalt raha jagamine ilusate silmade või heade sõnade eest ei ole see, mida meil on praegu vaja," lausus Lauri.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (Keskerakond) ütles, et suuremale osale laenurahast leitakse rakendus järgmist aastat silmas pidades.

"Seda ei ole kasutusele võetud sellel lihtsalt põhjusel, et me ei teinud sellel aastal teist lisaeelarvet. Kuna aasta lõpp on juba nii lähedal, siis mõistlik on panustada järgmise aasta eelarvesse ja siis kaaluda võimalusi laenu kasutamiseks. Siis juba avanevad meetmed, mis Euroopa Liidu poolt tulevad," rääkis Aas.

Aas tõi välja, et näiteks ehituses on plaan riiklikke tellimusi ettepoole tuua, et sektoris töökohti hoida, kui erakliendid ära kaovad. Aga ka laiemalt tuleb tema sõnul laenuraha planeerides lähtuda olukorrast.

"Eelkõige investeeringutesse, seal, kus tekib sektorites puudujääk, et majandust toetada. Ega me tegelikult veel ei tea ju, kas ja kui palju see kriis lõppenud on," märkis Aas.

Riigikogu rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk (Isamaa) ütles, et laenu ei võetud sellepärast, et seda kulutama hakata. Tema sõnul peab riik vaatama, milliseid investeeringuid peab majanduse toetuseks tegema.

"Me peaks vaatama selliseid investeeringuvõimalusi, kus riik ja erainvestor koos investeerivad – kas siis läbi PPP projektide, olgu selleks siis teedeehitus või erinevad omavalitsustele vajalikud hoonete ehitused, neid võimalusi on mitmeid," rääkis Kokk.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: